Erna on sõjas (2020)

Filmi valmimisest

Loe lähemalt: https://tartu.postimees.ee/6748992/taani-filmitegijad-vajavad-tartumaal-kaevikutesse-naitlejaid

Zõbin, J. (2019). Taani filmitegijad vajavad Tartumaal kaevikutesse näitlejaid [augusti lõpus algavad filmi "Erna läheb sõtta" võtted]. Postimees: Tartu Postimees, 9. aug.

Arvustusi

Andrei Liimets: „Eesti kaastootmises on valminud ka Erling Jepseni romaanil põhinev „Erna on sõjas”. Eesti poolelt löövad kaasa näiteks kostüümikunstnik Pille Küngas, helilooja Mihkel Zilmer, näitlejad Gert Raudsep, Heino Seljamaa ja Aksel Ojari. Taustajõude on teisigi ja linateos ise on suuresti filmitud Tartu lähistel. Kuigi „Tenet” on pälvinud lõviosa tähelepanu, väärib produtsentide suutlikkus siia ka väiksemaid rahvusvahelisi ühistöid meelitada üksnes tunnustust.

Kõlavaim nimi on loomulikult Taani näitleja Trine Dyrholm. /---/ Dyrholm on kinnistanud rollidega näiteks sellistes filmides nagu „Ärtuemand” ja „Kommuun” koha Euroopa näitlejate raskekahurväes. Suuresti tema tööle on ehitatud ka rohkete lähiplaanidega „Erna on sõjas”. Dyrholmi suurim oskus on mängida välja peen tasakaal haavatavuse ja tugevuse vahel. Tema tegelased võivad kohati elu keerdtuultes murdumise äärele jõuda, kuid säilitavad ometi mingi sisemise jõu ja väärikuse.

Meierit kehastab samuti Taani hinnatumaid näitlejaid Ulrich Thomsen, kes on nagu Dyrholmgi astunud üles „Kommuunis” ja „Perekonnapeos”, samuti näiteks mustas komöödias „Aadama õunad”, mille lavaversiooni sel suvel kuuldavasti viimast korda Naissaarel mängitakse. Mõlema rollisoorituse jälgimine haarab kaasa. Eestlastest paistab enim silma teatrilavadel hiilanud Gert Raudsep, kelle päralt on küll ainult üks monoloog, kuid ta esitab selle meeldejäävalt sardoonilise sõjaväsimusega.

Kahjuks ei ole lavastaja Henrik Ruben Genz peaosaliste tasemel. Usutavuse piiril mängib kogu Erna ümberkehastumine küll algusest peale – Saksa mundris meheks muutumine meenutab Clark Kenti, kelles keegi prillide tõttu Supermani ära ei tundnud. Sellest hoolimata on varem peamiselt komöödia- ja põnevusžanrites tegutsenud Genzi päralt põnev materjal. Lahingutandrile lähenedes koorub ülesandest välja üha uusi proovikive ja ohte: alates argistest üksikasjadest, nagu WC-s käimine, ja lõpetades kaassõdurite vägistamiskatsetega.

Viimaseks kolmandikuks loksub film, mis on esimeses pooles Dyrholmi tegelase soo kaudu huvitavaid nüansse mängu toonud, paraku kaugelt liiga tuttavlikesse sõjafilmi rööbastesse. Ühised härdushetked, eneseohverdused, sõjakõu, juhuse tahtel pääsemine. Lõpusirge on paksult täis sentimentaalseid klišeesid ja justkui kohustuslikus korras Taani lipu lehvitamist.

Kaasa ei aita arusaamatud ajahüpped stseenide sees ja vahel. Rütmi ja ladusaid üleminekuid napib. Kaevikusõja halli trööstitust annab film kenasti edasi, kuid tõelist pinget, ohutunnet ega muret peategelaste pärast ei teki. Justkui kompenseerimiseks on muusika liiga valjult üle sündmuste kruvitud, mõjudes kui pingutus, et vaatajast emotsioone lausa välja pigistada.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/artikkel/93793895/filmiarvustus-erna-on-sojas-rindelugu-labi-naise-pilgu
Liimets, A. (2021). Naine rindejoonel. Eesti Päevaleht, 21. juuni, lk 12.