Austraalia eestlased 3. film, II jagu (1995-1996)

,,Videomuinasjutt oli südamest tulnud ettevõte”, ütles Tiiu Salasoo hiljutisel kohtumisel XXI Lääneranniku Eesti Päevadel San Franciscos. On ju teada, et iga hästi läbi mõeldud, hoolikalt plaanitsetud ettevõte õnnestub paremini, kui see on tehtud tõelise huvi ja südamesoojusega. Sellist südamelähedast panust osutab kõigiti ka kõnealuse projekti tulemus. Real spetsialistil, pedagoogil, noorsootegelasel ning kirjanikul-ajakirjanikul oli äsja San Franciscos võimalus tuliuue videomuinasjutuga ja selle juurde kuuluvate õppematerjalidega tutvuda ja esimeses järjekorras kogeda, et "Printsess Mari ja konn Konradi” valmistajad olid ajakohasel tehnoloogial kohe niiöelda sarvist kinni haaranud. Tagajärjeks on 120minutiline, paeluv õppematerjal videomuinasjutu näol, mis nii noori kui ka vanu võlub ja veetleb mitte ainult sisu ja kvaliteetse läbiviimise poolest, vaid ka lausa meelitab nähtut-kuuldut eesti keeles kaasa tegema. /---/

Kõik toredad tegelased liiguvad-hüppavad-räägivad Eesti Nukuteatri meistrite abil Rein Aguri juhtimisel ja videokassetile jäädvustas nad Tallinna telestuudio. Aga nagu T. Salasoo oma eessõnas muinasjutule ise kirjutab, "kuigi Leelo Tungla videomuinasjuttu "Printsess Mari ja konn Konrad" on püütud esitada nii huvitavana ja lapsi paeluvana kui võimalik, tuleb meeles pidada, et kasseti valmistamise eesmärk on ikkagi pedagoogiline: süvendada lapses huvi eesti keele vastu ning samas stimuleerida ja aidata last eesti keele omandamisel nagu iseenesest, jälgides ja kaasa elades video sündmustikule”. Saatematerjalide abil õpetab kassett rohkem kui 600 eestikeelset sõna ja rajab aluse kõige tavalisemate grammatiliste vormide kasutamiseks. Kogu projekt läks käiku 1991. a, kui T. Salasoo asus Eestis stsenaariumi kirjutajat otsima. Käsikirja kirjutas, nagu juba eespool märgitud, luuletaja ja lastekirjanik Leelo Tungal koostöös keeleteadlaste ja pedagoogidega. Nukud valmistas nukukunstnik Liina Pihlak ning saatemuusika komponeeris ja seadis Raimo Kangro.

Tiiu Salasoo on tänulik paljudele eneseohverduslikele ja ideelistele abilistele, eriliselt tänades, Tiiu Salasoo oma sõnul, "Elava Teaduse” idealistlikku juhatajat Jüri Tallinna, kes oli nõus üht unistust teoks tegema ja ongi seda teinud läbi suurte raskuste alati heatujuliselt, kannatlikult ja lootusrikkalt. Selle töö valmimine üle mandrite ja merede on omaette ime — olgu see järjekordseks näiteks eestlaste tahtejõust püsida omanäolisena!” Lõpuks võidakse veel küsida — miks peaks eesti muinasjutt olema kuningriiklik? Sellele vastab keeleteadlane Mati Hint omapoolses saatesõnas järgmiselt: ,,Armsad lapsed, kes te seda videot vaatate! Kuigi Eestis ei ole päriskuningaid ega pärisprintsesse, siiski kuulevad, loevad ja vaatavad eesti lapsed muinasjutte printsidest ja printsessidest. Tegelikult on printsess Mari tavaline eesti tütarlaps, nagu ka teised muinasjutu tegelased on tavalised eesti inimesed tavalises muinasjutulises Eestis. See muinasjutt toob Eesti ka Sulle lähemale. Head vaatamist!”
Estam, H. (1993). Ilmus eesti keele õpik — video "Printsess Mari ja konn Konrad". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word, 12. aug, lk 4. 
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19930812.1.4