Raamat - kodu kaunim ehe (1948)

Ülevaade väliseesti kirjastuse Orto tegevusest ja „Kalevipoja“ ilmumisest Rootsis.

Raamat kodu kaunim ehe (E. K. Orto)
Juhtlause: Niikaua kuni kirjutatakse, trükitakse, levitatakse ja loetakse Eesti raamatut, - niikaua püsib meie omakultuur, niikaua võrsub eestlasteks meie noorus, niikaua püsib meie rahvas ja omab õiguse iseseisva riigi tagasisaamiseks.
Tekst – Niikaua kuni kirjutatakse. Kirjanik Valev Uibopuu kirjutamas. Tekst – Niikaua kuni trükitakse. Ladumismasin trükikojas. Tekst - Niikaua kuni levitatakse. Raamatute stend näitusel. Tekst – Niikaua kuni loetakse. Naine loeb raamatut. Tekst – Niikaua püsib meie omakultuur. Juhan Aavik juhatab ühendkoori eestlaste laulupeol Stockholmis 1948. aastal. Laulupeo publik. Tekst – Niikaua võrsub eestlasteks meie noorus. Tund Stockholmi eesti algkoolis. Tekst – Niikaua püsib meie rahvas. Eestlaste laulupeo rongkäik Stockholmis 1948. a. Tekst – Ja omab õiguse iseseisva riigi tagasisaamiseks. Toompea linnus ja Pika Hermanni torn (filmitud postkaarte). Tekst – Kuidas sünnib meie emakeelne raamat? Enne kirjutamisele asumist ja ka kirjutamise ajal on kirjanikul palju peamurdmist. Kirjanik August Mälk jalutab tänaval ja looduses. Orav puul. Mälk siseneb majja ja on oma korteri rõdul. Tekst – Kuidas sünnib paberile panemine ja raamatusse raiumine. August Mälk kirjutuslaua taga istumas ja käsikirja täiendamas. Tekst – Nii valmis August Mälgu teine romaan paguluses - „Kodumaata“. Romaan käsikirjana ja raamatuna. Tekst – Suur töö on tehtud, ja nüüd võib lugeda ka teiste poolt kirjutatud raamatuid. Mälk valib raamatut raamaturiiulist ja loeb. Tekst – Kirjanik Valev Uibopuu kirjutab kogu raamatu käsitsis valmis. Uibopuu teritab pliiatsit ja kirjutab. Tekst – Suur silmapilk kirjaniku elus: aastaid kestnud tööle saab kirjutada „lõpp“. Uibopuu kirjutab. Tekst – Ja siis algab masinal ümberkirjutamine. See ei olegi nii kerge, sest selles raamatus on üle miljoni tähe ja igaüks tahab eraldi löömist. Uibopuu trükib kirjutusmasinal. Tekst – Uibopuu raamatu „Keegi ei kuule meid“ kavandamine ja kirjutamine võttis kolm aastat, trükkimine kolm kuud ja läbi müüdi kolme nädalaga. Valev Uibopuu oma raamatuga. Tekst – Praost-kirjanik Jaan Lattik'u pagulaskodu Stockholmi südalinnas. Jaan Lattik kõnnib tänaval, avab hoovivärava ning siseneb madalasse puumajja. Asetab Uue Testamendi klaverile, süütab ahjus tule. Tekst – Jaan Lattik on jäänud truuks võrdselt kahele kutsumusele. Siin valmis tema mälestusteraamat „Kirikumõis kõneleb“. Tekst – Kõik kirjanikud elatavad ennast igapäevase hariliku tööga. Raamatute kirjutamine algab siis, kui päike läheb looja. Loojuv päike. Tekst – Kuidas tehakse raamatut? Meie emakeelne ilukirjandus paguluses on ilmunud peamiselt väikeses ja vaikses Rootsi vanas kultuurilinnas, Vadstenas, kus Eesti Kirjastus Orto töötas 1944. aastast kuni Göteborgi üleviimiseni. Kõige iseloomustavam ehitus Vadstenas on hästi säilinud vana keskaegne kuningaloss. Tekst – Saabunud on August Mälgu „Kodumaata“ käsikiri ja läheb edasi korrektorile „silitamiseks“. Kirjastuse juhataja Andres Laur ulatab käsikirja korrektorile Helene Veskimägile. Tekst – Korrektori elukutse on vigade otsimine. Enne ladumist uuritakse hoolega iga sõna, tähte ja kirjamärki, et igaüks oleks õiges kohas. Korrektor töötamas. Tekst - Kirjastuse juhataja annab trükivalmis käsikirja üle ladujale tinasse valamiseks. Laduja töötamas ladumismasinal, Laur annab ladujale käsikirja. Tekst – Raamatu ladumine. Laduja töötamas ladumismasinal. Tekst – Rida kukub. Veeru ladumine. Tekst – Laotud read moodustavad pikad veerud. Veergude tõstmine lauale. Tekst - ...neist koostatakse leheküljed. Tinalao lehekülgedeks paigutamine. Tekst - ...ja trükitakse. Käsil on „Kalevipoja“ trükkimine. Trükimasin trükkimas poognaid. Tekst – Kaaned trükitakse samal ajal teise masinaga. Kaane trükkimine masinal. Tekst – Valmistrükitud poognad antakse üle köitekotta. Poognate virnad köitekojas. Tekst - ...kus need kõigepealt valtsitakse 16-leheküljeliseks. See masin valtsib kuni 2500 poognat tunnis. Valtsimismasin töötamas. Tekst – Lahtised poognad võetakse kokku raamatuks. Komplekteerijad töötamas. Tekst - ...ja õmmeldakse kinni. Selle masinaga õmbleb vilunud töötaja kuni 200 keskmist raamatut tunnis. Köite õmblemine masinal ja köidete lahutamine. Tekst - „Kalevipoeg“ hakkab ilmet võtma. Kaante liimimine. Tekst - ...ja meistri käte vahel valmib kiirelt. Köitja valmis raamatuga. Tekst – On teostunud paguluses suur kultuuriline sündmus: „Kalevipoeg“ on ilmunud! Töötaja kontrollib köite kvaliteeti. Tekst – Kõik raamatud ei leia kohe ostjat-lugejat, vaid jäävad riiulitele kaunistama kirjastuse kontorit ja ladu. See on Eesti vaimuvara salv võõrsil, mille levitamine on omaette peatükk. Raamatud kirjastuse laos. Kirjastuse Orto poolt väljaantud raamatud: A. Adson "Väikelinna moosekant" ja "Neli veskit", M. Under "Sõnasild", A. Mälk "Surnud majad", "Öised linnud", V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid". Tekst – Kuidas sünnib levitamine? Eesti kirjastus Orto on oma ligi 5000 registreeritud liikmega kõige suurem vabade eestlaste organisatsioon. Esindused ja liikmed asuvad üle maailma laiali nii nagu meie rahvaski. Kogu levitamine sünnib posti kaudu. Igal hommikul ootab postkontoris kotitäis kirju. Kirjastuse juhataja Andres Laur postkontoris ja tänaval. Tekst – Post on saabunud ja juhataja sorteerib tellimised muust kirjavahetusest välja. Tellimused kui tegevuse alus peavad kohe käiku minema, muuga on aega. A. Laur oma kabinetis kirju sorteerimas. Tekst – Vaevalt on maailmas maad väljaspool „raudeesriiet“, kust ei saabuks Ortole igal hommikul kirja. Kirjaümbrikud markide ja postitemplitega. Tekst – Kõik tellimised kantakse enne täitmist kartoteeki. Töötaja tembeldab saatelehti.

Eesti raamatunäitus Stockholmis 1948
Levitamise hulka kuulub ka toodangu tutvustamine laiematele hulkadele raamatute erinäitusel Stockholmis Eesti laulupeo ajal 24.-26. juunini 1948 (näitus toimus Stockholmi Noorte Meeste Kristliku Ühingu ruumides, filmitud näituse avamist 24.06.1948). Eesti Kirjastuse Orto raamatute erinäitus. E.K. Orto juhataja Andres Laur tervitab külalisi ja avab näituse. Andres Laur kõneleb. Kuulavad Hanno Kompus, August Mälk, Heinrich Laretei. Vaade saali. Tekst – Minister H. Laretei kõneleb näituse külalistele omakultuurilise loomingu tähtsusest paguluses. Heinrich Laretei esineb kõnega. Kuulajate hulgas August Rei, Gustav Suits, Aino Kallas. Tekst – Kirjanik August Mälk kõneleb avamisaktusel meie kohustustest omakultuuri jatkamiseks ja edasiviimiseks. August Mälk esineb kõnega. Tekst – Kolme aasta jooksul on ilmunud 60 teost! Silt – Ilmumise järjekord 1. juulist 1945 – 1. juulini 1948. Näituse stendid väljapanekutega. Tekst – Näituse avaaktusest võttis osa üle 200 meie kultuuri ja vaimuelu tegelase. Piiskop Johan Kõpp ja Lübecki Eesti Komitee esimees Jaan Kitzberg vestlemas. Teatritegelane Hanno Kompus vestlemas. Jaan Kitzberg vestlemas Valev Uibopuu ja August Mälguga. Tekst – Paljudele oli nii suure arvu raamatute ilmumine tõsiseks üllatuseks. Kirjanike portreed (autor Johann Saarniit). Helilooja Eduard Tubin vestlemas Mälguga. Kirjastuse logo.

„Kalevipoja“ õhtu Stockholmis E. K. Orto korraldusel
Tekst - „Kalevipoja“ ilmumine oli meie pagulaseleu suursündmus ja seda pühitseti kirjanikkonna ühise koosviibimisega E. K. Orto kolmandal aastapäeval, novembris 1947, Stockholmis „Ambassadeuri“ seltskondlikes ruumes. Külalised kogunevad. Õhtune tänav Stockholmis. Restorani Ambassadeur neoonkiri. Tekst ja sellele järgnevad isikud ekraanil – Aino Kallas ja Andres Laur, Helmi Mäelo, Heinrich Laretei, Juhan Aavik, August Mälk, Rudolf Kiviranna, August Gailit, Evald Voitk, Uno Tamm, Johannes Aavik, Henno Jänes, Hanno Kompus, Johann Saarniit, August Rei, Edgar W. Saks, Jaan Lattik, Juhan Jaik, Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu, Marie Under ja Artur Adson, Rudolf Jalakas, Artur Reintamm, Elmar Sonin ja Timotheus Grünthal. Tekst – Juhataja Laur tervitab külalisi ja avaldab lootust, et meie kirjanikkonna vaim ei närtsiks ja tint ei kuivaks sulge. Tekst – Laud ootab. Osavõtjad sisenevad banketisaali. Tekst – Istutakse, et „vana eestlaste kombel juttu ajada“. Sisenetakse banketisaali ja istutakse lauda. Tekst – Kirjanik August Mälk E. K. Orto nõukogu esimehena tervitab külalisi ja kinnitab, et ei närtsi meie vaim, ei kuiva meie tint ega väsi ka meie suu ega käed töötamast oma kodumaa ja oma rahva eest. August Mälk kõneleb, osavõtjad kuulavad. Eepos "Kalevipoeg".

Märksõnad: bankett | eesti keel | Eesti suurkujud | eestlus | kirjandus | kirjanduse suurkujud | kirjanike koosviibimised | kirjanike tegevus | kirjaniku looming | kirjanikud | kirjasõna tähtsus | kirjutusmasinal trükkimine | kodune miljöö | koorid | korrektor | kultuuri järjepidevuse hoidmine | kultuurilugu | kõne | käsitsitöö | ladu | ladumismasinal töötamine | laulupidu | looming | pagulaskirjandus | raamatu illustreerimine | raamatu kirjutamine | raamatu köitmine | raamatu lugemine | raamatu trükkimisprotsess | raamatud | raamatunäitused | rahvuskultuur | rongkäik | Rootsi eestlased | trükikoda | trükimasin töötamas | trükitöölised | trükitööstus | väliseesti kirjandus | väliseestlus | üleskutse | Vaata kõiki »