Igavesed jahimaad (2016)

Filmist meedias

Aurelia Aasa: „Elin Grimstadi nukufilm „Igavesed jahimaad“, mis on tehtud Nukufilmi stuudios, viib vaataja maailma, kus lapsed koguvad hukkunud loomi, et need maha matta. Vaid nii saavad lahkunud hinged rännata loomade paradiisi – igavestele jahimaadele. Tasaselt kulgevas filmis on põhjamaist pärimust. Surmakulleriks on suitsetav, musta linnukostüümi peitunud mees.

Rootsi pärimuskultuuris on tumedad linnud, eriti harakad, tuntud vägivaldselt surnud inimeste hingedena. Norra filmis näib pika noka ja läikivmusta sulekasukaga lindmees seostuvat teispoolsusega samal moel. Tema otsustab, kes elab ja kellel aeg tema püssikuuli läbi lahkuda.

Kergelt jõhkardliku kuvandiga jahimees sümboliseeriks suuremas plaanis justkui inimühiskonna negatiivset poolt: relvakultust, julmust, isekust. Praegusel juhul vaadeldakse olukorda loomade perspektiivist. Väike tüdruk laulab hukkunud varblasele laulu inimeste vabast maailmast. Silme ette kerkib pilt loomade paradiisist, kus buldooserid ei kisu üles põlismetsa, kus püssid ei kärgata.

Nii sageli võib kuulda fraasi, milles inimene ristitakse looduse kuningaks. Ehk suudabki inimene tehnoloogia abil end looduse ees maksma panna, paraku seda hävitades, mitte kuningana kaitstes. Seejuures juhindutakse mõttest, kuidas saada rohkem raha, võimu, tehnoloogilist rämpsu.

„Igavesed jahimaad“ püüab inimeste modernsest maailmast põgeneda. Sellest ka filmi tuttavlik atmosfäär ja mõneski mõttes tuntud karakterid. Linnud, kes sümboliseerivad üheaegselt nii surma kui ka elu ja vabadust. Poiss ja tüdruk paradiisi ja teispoolsuse otsingul.

Äratundmisele vaatamata tuletab film meelde sageli ununevaid väärtusi: inimlikkust, lahkust, empaatiavõimet. Omadusi, mis teevad meist inimesed, ent millest nii sageli püütakse mööda vaadata. Kargest mütoloogiast ümbritsetud nukufilmist õhkub just seetõttu teatavat helgust.“
Aasa, A. (2017). Animeerides surma [filmidest "Igavesed jahimaad" ja "Amalimbo"]. Postimees, 16. jaan, lk 17.

Tunnustus filmile

Nukufilmi ja Norra Medieoperatorene ühistööna valminud Elin Grimstadi lühianimafilm "Igavesed jahimaad" sai Dok Leipzigi festivalil Golden Taube auhinna kui parim lühianimafilm.

Rahvusvaheline dokumentaal- ja animafilmide festival Dok Leipzig toimus 31. oktoobrist kuni 6. novembrini 2016 Leipzigis, Saksamaal ning sel aastal juba 59. korda. Animatsiooni rahvusvahelises võistlusprogrammis oli 20 filmi. Leipzigi auhind Kuldtuvi (Golden Taube, aka Golden Dove) annab võimaluse esitada film ka Oscarile.

Žürii otsus võidufilmi kohta oli järgmine:
"Žüriile meeldis väga filmi aluseks olnud idee, mis jutustab kahest elava kujutlusvõimega lapsest, kes uurivad oma maailma ja surma olemust. Oleme arvamusel, et imekaunis kujundus ja animatsiooni stiil sobisid selle teemaga suurepäraselt."

Filmi režissöör on Norras tuntud lasteraamatute illustraator Elin Grimstad, kellele „Igavesed jahimaad“ oli esimene animafilm. Film valmis Medieoperatorene ja Nukufilmi koostöös, kogu animatsioon on valminud Nukufilmis, järeltöötlus ja heli Norras.

Stsenarist, peakunstnik ja režissöör: Elin Grimstad; operaator Urmas Jõemees; peaanimaator Triin Sarapik-Kivi, animaatorid Andres Tenusaar, Olga Bulgakova, Sergei Kibus; helilooja Sam Mcloughlin; monteerijad Robert Stengard, Skafti Gundmunsson. Eestikeelset teksti loeb Anne Reeman. Produtsendid Ingvil Giske (Norra), Kerdi Oengo (Eesti).
Pressiteade, 07.11.2016

Filmi treilerit näeb siit: https://vimeo.com/159262042

Nukufilmi kodulehekülg: http://www.nukufilm.ee/index.php?menyy=3&juttq=26&menyyq=sevencat&lisaks=synopsis&vaata=206&keel=est

Filmi Facebook’i lehekülg: https://www.facebook.com/evigejaktmarker/