Avaleht » Filmiliigid

Aidake meil elada (1988)

Dokumentaalfilmid Kestus: 25:32

Huviinfo

Filmi saamisloost

20.01.1988 kirjutab ENSV Riikliku Kinokomitee esimee Raimond Penu Tallinnfilmi direktor Enn Rekkorile:
„Filmistuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide LTÜ 1988. a. tootmisplaanis "Raave" nimelist filmi ei esine. Me ei pea vajalikuks selle-teemalise dokumentaalfilmi loomist ka reservi arvelt, sest teatavasti on reserv mõeldud eeskätt aktuaalsete, kaalukate sotsiaal-poliitiliste päevaprobleemide käsitlemise tarvis.“

18. 02.1988 sõlmib Tallinnfilm Märt Müüriga lepingu kirjandusliku stsenaariumi kirjutamiseks 2-osalisele dokumentaalfilmile "Kalev Raave. Aidake meil elada".

28.03.1988 võtab Tallinnfilmi direktsioon ühel lindil vastu 3-osalise dokumentaalfilmi "Aidake meil elada".

15.04.1988 võtab filmi vastu ENSV Riiklik Kinokomitee.

12.04.1988  Tallinnfilmi kroonika LTÜ Kunstinõukogu protokollist:
„Film käsitleb tuntud majandijuhi, parteitöötaja  ning aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave juhtumi kaudu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmisi, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed lülitatakse välja ühiskonnakasulikust tööst ja tegevusest. Kunstinõukogu näeb K. Raave loos mitte üksikjuhtumit, vaid hoiatavat üldistust, mis on kohati saanud partei perestroikapoliitika piduriks. Siit tuleneb filmi aktuaalsus ja vajalikkus. Režissöör M. Müüri senises loomingus kujutab film loomingulises mõttes uut kvaliteeti, olles dramaturgiliselt ja kujundisüsteemilt autori terviklikum töö. Tunda on operaator P. Ülevainu professionaalset kätt, tema loomingulist iseseisvumist. Kõrgelt hindab kunstinõukogu A. Valkoneni originaalmuusikat, mis lisab filmile emotsionaalsust, aktsenteerides täpselt filmi valukohti."
Kunstinõukogu rõhutab filmi "Aidake meil elada" ülisuurt ühiskondlik-poliitilist tähtsust, otsustab filmi vastu võtta ja soovitab talle määrata esimese tasustamise grupi.

13.07.1988 kinnitab NSVL Riikliku Kinematograafia Komitee filmile esimese tasustamise grupi.  

27.04.1988 kinnitab kinorepertuaari kontrolli täievoliline esindaja T. Naumova  dokumentaalfilmi "Aidake meil elada" tiražeerimis- ja kinolevi  õigust. Filmi lubatakse demonstreerida kogu Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult.

Montaažlehe tõlkisid inglise keelde Krõõt Telliskivi ja Mart Aru, saksa keelde Viive Jõgevest, vene keelde Olga Rudnev.

Filmi digiteeris Jaak Elling.

Allikad:
Filmiarhiivi toimik nr 4473

Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2765

Filmist ajakirjanduses

Mark Soosaar: „Tõenäoliselt valus on vaadata meie ideoloogiatöötajatel Märt Müüri tarka dokumenti "Aidake meil elada!". Tõele on sageli valus näkku vaadata. Aga täna tuleb tunnistada - inimest kisub valguse poole. Ja kui valgust ei paistnud mujalt kui kirikust, siis Kalev Raave, endine parteitöötaja, kolhoosi esimees, teatri direktor, Müüri filmi järgi ebaõiglaselt vangikongi heidetu, pöördus jumalasõna poole. Ta on Märt Müüri filmi kangelane ja tema lugu valus õppetund ühiskonnale.“ /---/ 
Soosar, M. (1988). Filmimehed teelahkmel. Kodumaa, 20. aprill, lk 2.

Enn Siimer: „Vaid paari sõnaga Kalev Raave loost. Olen veendunud, et vaatamata vastuseisule jõuab peatselt ka see film vaatajateni. Teenekas ja võimekas, keda teab kogu Eestimaa. K. Raave kohta liiguvad legendid tänini. Kuid igal õigel inimesel on ka vaenlasi, kadetsejaid.“ /---/
Siimer, E. (1988). See tühine teema [M. Müüri uuest filmist ja teistestki "Tähtedest"]. Rahva Hääl, 24. aprill, lk 4.

Helle Kulo: „Valga rajooni "Kommunisti" sovhoosi endine direktor Kalev Raave arreteeriti juunis 1988. Arreteerimine sattus ajale, mil olid kodust kaugel nii partei rajoonikomitee esimene sekretär (puhkusel) kui täitevkomitee esimees (kursustel Leningradis). Märt Müür alustas filmimist 1987. aastal. (Õigemini jätkas. "Aidake meil elada" kujunes lõpuks iseseisvaks teoseks, kuid mõttelt kuulub see ühte filmiga "Miks kukuvad tähed?") Ta sattus kui pehmesse vatti: valus ei ole, aga edasi ei saa. Ükski arreteerimisega seotud jurist ei olnud nõus kohtuma. Kohutav on kuulata ühe eriti tähtsate asjade uurija reaktsiooni. See telefonikõne on jäädvustatud ka filmis: "Võin pakkuda teile põllumajanduse alalt palju tähtsamaid teemasid, mis olulisemad, kui see tühine Raave on".“ /---/
Kulo, H. (1988). Elu väärtusest. Õhtuleht, 5. mai, lk 2.

Heli Speek: „See film äratab hingi tardumusest, vapustab, paneb keema mässumeele ülekohtu vastu, sunnib tegutsema. Jah, nii teeb oma tööd üks kunstiteos.
/---/
Märt Müüri "Aidake meil elada" räägib hääbuva käsusüsteemi kuritegudest nende inimeste vastu, kellel on selgroogu mitte alluda, mitte jäljendada; nendest, kes peavad õigemaks järgida südametunnistust ja talupoja tarkust. Teed murdes, funktsionääride seas ehmatust külvates, jõudis ekraanile ka see film.“
Speek, H. (1988). Jäljendamise rõõmuta ajalugu. Sirp ja Vasar, 24. juuni, lk 7.

Tõnu Karro: „Kui suuta näha puude taga metsa, saab selgeks, et paljude (ja parimate) Eestimaa majandijuhtide kurbmängude põhjused on ikkagi aegunud, vananenud mängureeglites. Võib-olla see ongi kõige olulisem järeldus, milleni juhib oma vaatajat M. Müür. Ja mitte see, palju poleemikat tekitanud küsimus, kas ja kui palju on Georg Suurmets võlgu "Energia" kolhoosile või kuidas ikka Kalev Raave võis hakata teoloogiatudengiks. /---/

Žanridominandi poolest liigitaksin Märt Müüri tõsielufilmid intervjuufilmide hulka. Teadupärast on ajakirjanduslik intervjuu sündinud vajadusest hankida teavet laia avalikkust huvitava nähtuse, sündmuse jm. kohta otse algallikast.“ /---/
Karro, T. (1988). Äratada inimsust [filmidest "Miks kukuvad tähed?", "Aidake meil elada", "Elu ilma..."]. Õhtuleht, 25 juuni, lk 2.

Jüri Škubel: „Äratundmiseni samalaadse loo, kus peategelaseks anonüümkirja põhjal arreteeritud kolhoosiesimees Kalev Raave, tõi oma filmiga "Aidake meil elada!" ekraanile režissöör Märt Müür. See film oli ka Tallinnfilmi programmis, mida Repinos näitasin ./---/

Mis puutub Märt Müüri filmisse, siis oli see Kiievi stuudio omast kunstiküpsem ja mõjusam, milles hea režii kõrval kahtlemata on oma osa Kalev Raave isiksusel, Peeter Ülevainu operaatoritööl ja Andres Valkoneni muusikal.“ /---/
Škubel, J. (1988) Dokumentaalfilm nõuab õigust. Sirp ja Vasar, 1. juuli, lk 7.

Avo Üprus: „Filmis, mis räägib kannatustes kasvamisest ja ühiskonna poolt ohverdavast üksikinimesest, on ka oma Juudas, valetunnistaja, kes, nagu evangeeliumi pärimuseski, ise enda üle kohut mõistab.
/---/
Probleemi asetusele vaatamata on "Aidake meil elada" rohkem portreefilm. Keskne ei ole anonüümne süsteem ega ka mitte Jumal, keskne on inimene Kalev Raave. Kolmas osa, mis on dramaturgia kuldreeglite järgi lahendus, edastab peaaegu väljapeetult monoloogi. Olulised montaažifraasid pikenevad, filmitakse peaasjalikult kirikus. Portreteeritava kreedo selgub veel enne, kui ta ütleb: "Kõige suurem defitsiit on headuses ja halastuses“." /---/
Üprus, A. (1988). "Su heldust ja su tõde ma ei salga....". Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 53-55.

Olga Netšai: „Märt Müüri "Laske meil elada" kujutab kangelast, kes on ühteaegu nii ühiskonna produkt kui ka selle ohver ning kes samas on aidanud ka ise seda ühiskonda kujundada.“ /---/
Balbat, M. (1989). Draakoni aasta filmid [1988 dokumentaalfilmide arutelu]. Sirp ja Vasar, 3. märts, lk 7.

Tiina Lokk: „Üldistused, milleni autorid oma filmides jõuavad, on sotsiaalselt sügavamad ja mõjuvamad kui aastaid tagasi. Märt Müüri film "Aidake meil elada" analüüsib publitsisti teravuse ja täpsusega inimese ja ühiskonna suhet. Kõlama jääb küsimus: kuivõrd on tema filmi peategelane stagnatsiooniaegse ühiskonna saadus, kuivõrd ohver, kuivõrd ta ise aitas kaasa selle ühiskonna taastootmisele.“ /---/
Lokk, T. (1989). Eesti tõsielufilmi suundumustest. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 57-64.

Helgi Kaldma: „1987. ja 1988. aastal tegi Märt Müür filme «Miks kukuvad tähed» ja «Aidake meil elada». Esimene oli esimeeste surma põhjustest ja teine käsitles Kalev Raave lugu. Mõlema filmiga läks ta nii-öelda nugade peale. Partei keskkomitee pani Energia kolhoosi partorgi Müüri pigistama ja «Rahva Häälgi» avaldas niinimetatud avalikke kirju. Tollane Kinokomitee peatoimetaja Ruth Karemäe näitas salamahti oma endisele töökaaslasele kirja, mille sama partorg oli Gorbatšovile saatnud, nõudes Müüri tegevuse lõpetamist. /---/

Samal ajal kui Märt Müür oma filmide raskest avalikkuse ette pääsemisest rääkis, tuli tema kodusele ekraanile pilt sellest, kuidas tema mõnevõrra nooremana jagas naistele lilli. See tuletas mehele meelde, et televisioonis põrkas ta samamoodi kõrgete ülemuste tahtmiste vastu.“ /---/
Kaldma, H. (2005). Märt Müür: Olin viisteist aastat Eesti Televisiooni palgal. Sakala, 23. juuli.

Märt Müür: „Ka Raave-film ei saanud esitusluba, neid filme rünnati Rahva Hääle veergudel. Mais vaatas filme karm seltskond keskkomitees. Samal ajal valmistuti just parteikonverentsiks Moskvas ja N Liidu kinokomitee otsis uusi perestroika-ainelisi filme. Välja valiti ka „Aidake meil elada“, nelja-viie filmi hulka kogu Liidust, mida otsustati konverentsil näidata. Mind kutsuti samuti Moskvasse. Sama aasta septembris komandeeriti mind koos ühe Moskva režissööriga Tšehhoslovakkiasse kolleegide juurde, pidades meie filme perestroikaaja etalonideks. Bratislava televisioon ja Praha Barrandovi filmistuudio reageering oli ootamatult jahe. Filme vaatas vaid kitsas ülemuste ring, reatöötajaid, meie kolleege ligi ei lastud. Ja üldse, meie laulva revolutsiooni õhkkonnast tulles tundus seal kõik sumbunud. Kas vaevas 1968. aasta taak või lihtsalt varjati meie eest oma olemust. Kohe järgnes üleliiduline dokumentaalfilmide festival Sverdlovskis. Iga päev toimusid kriitikute arutelud nähtud filmide üle. Ja öeldi välja, et ma võiksin oma filmides senisest enamgi emotsioone enda kanda võtta. Ja siis lõi üks asi klaariks. Ma olin juba tükk aega kandnud mõttes teha film küüditamisest, aga kuidas hõlmata haaramatut, ja nüüd oli võti käes — tuleb jõuda üldistuseni läbi enda ja oma suguvõsa saatuse. Selle tugev pluss oli, et ma ei eksi faktides, samas võis olla miinuseks liigsesse emotsiooni langemine.“ /---/
Teinemaa, S. (2013). Vastab Märt Müür. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 5-18.

Märt Müüri loominguline õhtu

11. mail 1989 toimus Kinomajas Märt Müüri loominguline õhtu dokumentaalfilmidega "Adra järel", Ajaarvamine ei alga meist", "Ring - suur, keeruline, huvitav", "Miks kukuvad tähed?" ja "Aidake meil elada".
Tallinnfilm 1989. Filmograafia. Tallinn: Perioodika, 1991.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm