Avaleht » Filmiliigid

A. H. Tammsaare II (1972)

2 osa õppefilmide triloogiast A. H. Tammsaare

Muud liigitused | Õppefilmid Kestus: 20:05

Sisukokkuvõte

Teine osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast, mis hõlmab tulevase kirjaniku gümnaasiumiõpinguid ja ajakirjanikutööd.

Tartu. Kivisild, lodjad Emajõel, Tartu Ülikool, värvimütsides tudengid tänaval. 1898. aastal asub tulevane kirjanik siia elama, õppides Hugo Treffneri eragümnaasiumis kuni 1903. aastani. Siin õpivad "vaesed eesti soost poisid ja härrasrahva võsud laialt Venemaalt," märgib diktor. Fotod koolist, selle juhatajast Hugo Treffnerist (hr Mauruse eeskuju), kooliõpilastest ja õpetajatest, saateks kaadrite taga loetud Tammsaare tekstid. Noormees on Tartust ja uuest virgutavast miljööst vaimustunud. Antakse ülevaade ta kujunemist mõjutanud teostest, Eduard Vilde romaanide „Külmale maale“ ja „Mahtra sõda“ kõrval tõstab noor Tammsaare ise eriti esile vene kirjandusklassikuid Dostojevskit, Tolstoid, Gogolit. Ajastu tausta ilmestavad kroonikakaadrid maadlejast Georg Lurichist jt jõumeestest, kunstnik Johann Köleri matustest, marssivatest tsaarisoldatitest Tartu kesklinnas jms. Ajalehes ilmub Anton Hanseni esikteos, külajutt „Kaks paari ja üksainus“ (1902).

1903. aastal sureb kirjaniku ema. Samal aastal siirdub ta Tallinna, asudes tööle ajalehe Teataja toimetusse. Siin jäävad tema hooleks kohalikud sõnumid, teatriarvustused ja nn seltsielu. Tallinnas Teataja toimetuses (näha fotol) töötavad mitmed tuntud haritlased, nagu A. Laikmaa, E. Vilde, J. V. Veski, M. Martna, H. Pöögelmann jt. Neist kõige enam sõbruneb Tammsaare Mihkel Martnaga ja tolle perega (fotol). Edasi kajastab film 1905. aasta revolutsiooni sündmusi, mis oluliselt mõjutasid kirjaniku ilmavaadet ja veendumusi. Dokumentaalmaterjalid Meyeri tehase tööliste streigi mahasurumisest, selle ohvrite rahvarohketest matustest, mõisate põletamisest, karistusaktsioonidest. Kõike seda saadavad kaadrite taga Tammsaare sõnad: „Enne käidi loomadega inimlikult ümber, nüüd käiakse inimestega loomalikult ümber.“  Vastuseks terrorile valib kirjanik vaimse relvastumise tee – ülikooli.

Märksõnad: 1905. a revolutsioon | 1905. a terroriohvrite matused | ajakirjandus | ajakirjanikud | ajakirjanikutöö | ajalehetoimetus | ema surm | gümnaasium | jõgi | kadalipuharjutus | karistusaktsioonid | kirikud | kirjandus | kirjanduse suurkuju | kirjanduslikud mõjutused | kirjanduslugu | kirjaniku koolitee | kirjaniku kujunemine | kirjanikud | kooliõpetajad | kooliõpilased | Köleri matused | leinarongkäik | lepavõsa vees | linnainimeste tüübid | linnamiljöö (Tallinn) | linnamiljöö (Tartu) | Lurich maadlusvõttes | mahalaskmine | marssivad maadlejad | matused | mõisate põletamine | ohvitserid pidulauas | ratsavägi tänaval | ristiusk | rüüstatud mõisasaal | streik  | talupojatüübid | tsaariaeg | tsaarisoldatid tänaval | vene kirjandus | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm