Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu 70. aastapäev (1932)

Toonastest ajalehtedest

Tallinna tuletõrje pidas 70-a. sünnipäeva

Suur paraad ja rohkesti tervitusi.

Tall. vabatahtlik tuletõrjeühing pühitses pühapäeval oma 70. aastapäeva. Sel puhul oli saabunud rohkesti külalisi ja tervitusi nii Tallinast kui ka väljastpoolt.

Kella 2-ks koguneb terve Tallinna tuletõrjepere pritsimaja saali peakoosolekule. Päevakorra ainsaks punktiks on Tallinna linnapea A. Uessoni valimine T.V.T.Ü. auliikmeks. Sõna võtab üks sotsialistlik T.V.T.Ü. liikmeid, kes kõneleb midagi isikukultuse vastu, kuid rõhuv enamus Tallinna tuletõrjujaskonnast otsustab: valida  T.V.T.Ü. auliikmeks Tallinna linnapea Uesson, kellel kahtlemata suured teened tulekaitse alal pealinnas. Kell pool 3-ks rivineb Tall. tuletõrjepere täeis koossaisus Vene turule. Pidulikel fanfaarihelidel alustub teekond Kadriorgu “Noorseppade Kodu” aeda, kus tänavu toimuvad T.V.T.Ü. juubelipidustused. Kell veerand 4-ks koguneb peoplatsile külalisi Tallinnast ja ka väljastpoolt.                                                                                                                             

Saabub T.V.T.Ü. esimees hra A. Anderkopp, kes ühtlasi esindab riigivanemat ja vabariigi valitsust. Orkester mängib tervituseks. A. Anderkopp tuletab meele neid raskeid silmapilke, mis T.V.T.Ü.-l tulnud üle elada möödunud 70 a. jooksul. “Tuues tervitusi riigivanema ja vabariigi valitsuse poolt, loodan, et suur ideeline alus “Jumala auks ja ligemise kasuks” iga tuletõrjuja rinnus mitte üksi ei püsi, vaid järjekindlalt kasvab!” – Orkester mängib tuletõrje hümni.

Tall. linnapea hra A. Uesson: “T.V.T.Ü. võib uhkusega vaadata tagasi oma 70-aastasele sünnipäevale. See on pidupäev mitte üksi T.V.T.Ü.le, vaid kogu Tallinnale, sest ta on kindlustuseks, et pealinnas ei või kunagi puhkeda “punase kuke” metsik tahe, ilma et tema vastu ei astuks tuletõrje mehine püsivus. Tallinna linnavalitsus hindab kõrgelt seda tööd, mida teinud seni T.V.T.Ü. ja soovib, et ta seda jatkaks lipukirja kohaselt “jumala auks, ligemise kasuks,” ning sinna lisandaks: “Armsa kodulinna kasuks!”

Järgneb tervitusi provintsi tuletõrje esindajailt, eesotsas Tartu V.T.Ü. esindajalt dr. Freymannilt. Iga tervitaja lõi Tallinna tuletõrje seltsi lipuvardasse naela, mida seal juba enne oli 106. T.V.T.Ü. ajalooline lipp, mille sünniaastaks 1869., varras täitub austusmärkidest. – Hulk tervitusi tuli telegraafiteel.

Pärast paraadimarssi asusid komandod pidusöögile laudade ääre, millised katnud tuletõrje naispere “punase kuke vastu võitlejate” aupäevaks. Veel südaööni kõlab tervitusi jaoskondadelt nende juhtidele ja peameestele.

Tuletõrje 70-aastase juubelipäeva jäädvustas filmilindile Ed. Koop, kes ise ka kuulub Tall. tuletõrjujate hulka. Hra Koopil on koostamisel film tuletõrje tegevusest üldse, mille viimane osa vändatakse sügisesel suurmanöövril ja milline film läheb ekraanile eestkätt Eestis, ning selle järele kuuldavasti ka naaberriikide paremais kinodes.

Tallinna tuletõrje pidas 70-a. sünnipäeva (1932). Vaba Maa, 12. juuli, lk 7.

Eestis ehitatud autoprits

Mõni aeg tagasi anti Nõmme tuletõrjele üle teine autoprits, mis ehitatud metallitööstus “Lavernas”. Autopritsi pumba ja mootori proovimine andis häid tagajärgi. Prits on monteeritud “Willy­`s” autoalusele. Veepaagi mahutus on 1600 liitrit. Juhi istme alla on monteeritud “Laverna” patenteeritud tsentrifugaal-turbiinpump, mis ainuke omalaadne Eestis. Pumba paneb töötama automootor, vee viskekõrgus on 25 meetrit. Autoprits läks maksma 4300 krooni.

Eestis ehitatud autoprits (1932). Kaja, 31. jaan., lk 4.