Pilte näituselt "4 sajandit mööblikunsti" (1937)

Stiile ja esemeid näitusel

Veneetsia peegel

Renessansiajal kujunesid silmapaistva reputatsiooniga peeglitootmise keskusteks Nürnberg ja Veneetsia. Veneetsia lähedal Murano saarel elavad klaasimeistrid olid 16. sajandil ainsad, kes teadsid täiuslike peeglite valmistamise saladust; ja loomulikult oli palju neid, kes püüdsid vannutatud meistritelt elavhõbepeeglite loomisnippe välja pressida. Nõnda leidiski üks esimesi teadaolevaid tööstusspionaaži juhtumeid aset seoses peeglitega. Nimelt asus 17. sajandil Prantsuse troonile toredust ja luksust armastav Päikesekuningas Louis XIV. Monarhist ilukummardaja vajas ehitatava Versaille lossi dekoreerimiseks luksuslikke  suurepärase kvaliteediga peegleid. Prantslased maksid Murano ekspertidele altkäemaksu, Versaille loss kaunistati imepäraste peeglitega ning õige pea osati häid peegleid teha ka Londonis ja Pariisis.
Avenüü: Maagiline peegeldus (2007), http://www.just24.ee/est/?news=905352 (12.05.2011).

Louis XIII stiil - 1610-43

Tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maalilisusega jääb prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17. sajandil tugev klassitsistlik st antiik- ja renessansikunsti jäljendamist püüdlev põhitoon.

Rokokoo-stiil - 1730 - 1775

Rokokoo sündis stiilina Prantsusmaal, kui inimesed olid tüdinenud Louis XIV-aegse baroki jäikusest ja ülespuhutusest ning igatsesid vabadust ja elurõõmu. Rokokoo hõlmab küllalti lühikest ajavahemikku, ainult 45 aastat (1730 - 1775), aga stiili mõjud ulatusid kaugele. Rokokoo tuleb prantsuse sõnast rocaille, tähendab C-tähte või konnakarpi, mis oli ajale tüüpiline dekoorielement. Rokokood on kutsutud ka Louis XV (1730-1774) stiiliks.
Nokela, L.(1999). Sisustustyylit, antiikista nykyaikaan. Keuruu: Otava, lk78-79.

Louis XVI stiil - 1774-1792 (1760-1790)

Varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Iseloomulik on vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament (hammaslõige, helmisnöör, munavööt, rippuva rätiku ja vaniku motiivid, nn trofeekimp) ning külmad värvid.

Direktooriumistiil 1795-1799

Üleminek Louis XVI stiililt ampiiri. Täielik vastandumine aristokraatsele rokokoole. Kõige rangem ja lihtsam, vähe kaunistusi. Antiigist ülevõetud otsesed eeskujud (Pompei seinamaalingud!).

Ampiirstiil 1804-1815

Klassitsismi erivorm, mis kujunes Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal, kohati püsis kuni 1830. aastateni. Rikkalikum, raskepärasem, paraadlikum. Iseloomulik esinduslikkus ja suursugusus. Kaunistustes jäljendati Rooma keisririigi aegu (vaasid, urnid, loorberipärjad), lisandus ka Egiptuse motiivistik (sfinksid). Mööblis kullatud pronkskaunistused.

Biidermeierstiil 1815 – 1848

Alguse saanud Austria-Ungarist, Saksamaalt. Kaunistusena mööbli juures kasutati pronksist furnituuri – lukupealseid, hingi ja käepidemeid. Biidermeier kuulus inglise mööblitraditsiooni juurde. Mööbel oli odavam – palju vineeri, aaderdust (puu tekstuuri järeleaimamine peitsidega). Dekoratiivivaegus torkab silma just korpusmööbli juures, seda korvati ruumis kasutatud tekstiiliga – peened lillmustrid, heledates toonides triibulised kangad.
Piirlaid, J. (2009). Tarbekunsti ajalugu, http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/566/13.%20%2018.saj.%20l%C3%B5pp,%2019.%20saj.,%2020.saj..pdf (12.05.2011).