Avaleht » Filmiliigid

Võimlemisinstituut esineb rühmvõimlemisega (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 88, 1/4

Filmikroonikad Kestus: 02:17

Huviinfo

Tallinna Võimlemise Instituut

1931. a loodi Tallinna Võimlemise Instituut, mis sai alguse 1926. aastast regulaarselt E. Idla juhtimisel toimunud üleriigilistest võimlemisjuhtide kursustest. Lisaks koolitusele treeniti seal ka eliitrühmi esinemisteks.
1934. a. märtsis eraldus Eesti Raskejõustiku ja Veespordi Liidu võimlemise osakond Ernst Idla eestvedamisel ning Leopold Tõnsoni aktiivsel toetusel iseseisvaks Eesti Võimlejate Liiduks. Peaülesandeks  seati I Eesti Mängude võimlemispidustuste korraldamine. Seda tehti koos Tallinna Võimlemise Instituudiga. Pidustuste üldjuhiks oli Ernst Idla, instruktoriteks tema õpilased. Pearõhk oli asetatud massivõimlemisele, mis ka suure menu osaliseks sai. 1937.a. korraldati esimesed üleriigilised rühmvõimlemise võistlused.
Eesti Võimlemisliit. Ajalugu. Eesti meitrid iluvõimlemises 1949-2009, http://www.eevl.ee/cms.php/eesti/tutvustus/ajalugu (20.06.2011).

Eurütmia on liikumiskunst, mis loodi 20. sajandi alguses  Saksamaal ja Šveitsis Rudolf Steineri, antroposoofia rajaja juhendamisel. Eurütmiat etendatakse eraldiseisva kujutava kunstina, aga ka lavastuste osana. Ravieurütmia on kasutusel teraapilistel eesmärkidel.
Eurütmias kasutatavad liigutused on seotud kõnerütmi ja -meloodia, muusika rütmi ja helidega ning tundmustega nagu näiteks rõõm ja kurbus. Nendest moodustuvad repertuaari elemendid, n-ö põhiliigutused, mida kasutatakse vabaks loominguliseks väljenduseks. Tähtsaks peetakse ka sirg- ja kõverjoonte vastandust, liikumise suunda ruumis (edasi, tagasi, üles, alla, vasakule, paremale), kokkutõmbumist ja paisumist ning värvusi. Värvuse-elementi rõhutatakse nii kostüümi kui valgustuse abil.
Eurütmia, http://et.wikipedia.org/wiki/Eurütmia (21.06.2011).

Isikuid

Ernst Idla (8.04.1901 Oisu mõis, Särevere v, Järvamaa — 5.12.1980 Stockholm), spordipedagoog ja võimlemistreener. lõpetas 1920 Tondi sõjakooli ja 1925 Berliini kehalise kasvatuse kõrgkooli. Võttis vabatahtlikuna Kalevlaste Malevas osa Vabadussõjast, oli sõjakooli võimlemisõpetaja abi ning a-ni 1922 soomusrongil nr 3 dessantroodu ülem. 1925–29 oli mitmes Tallinna koolis võimlemisõpetaja ja Tallinna Õpetajate Seminaris lektor, 1927–32 kehakultuuri sihtkapitali valitsuse inspektor ja teaduslik sekretär. 1930 alustas tööd võimlemiskursustega ja 1931 kutsus ellu Tallinna Võimlemise Instituudi ning oli selle pedagoogiline juht a-ni 1940. Osales 20. juunil 1930 koos Felix Moori ja Aleksander Antsoniga ringhäälingus meie kõigi aegade esimeses spordireportaažis. 1934 algatas raadios hommikuvõimlemise ja juhatas seda. 1944 läks Rootsi, kus jätkas tegutsemist eesti võimlemisrühmaga. Korraldas kursusi Euroopas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ning Jaapanis. 1968 esines tema juhendatav Rootsi võimlemisrühm México OM-i avapidustustel. 1977 avati Stockholmis võimlemiskeskus Idla Center.
Eesti spordi biograafiline leksikon. Ernst Idla, http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Ernst_Idla (10.07.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm