Kindluste linn Narva (1937)

Narva

Narva (vene keeles varem ka Rugodiv) on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.
Narva, http://et.wikipedia.org/wiki/Narva (23.03.2012).

Infot Narva vanalinna, kindlustuste ja kirikute kohta vt Narva muuseumi kodulehelt:
Narva Muuseum, Ajalugu, http://www.narvamuuseum.ee/?next=linnus&menu=menu_ajalugu (18.08.2011).

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu geograafiline asukoht Läänemere ääres ja Narva jõe kaldal annab võimalusi kasutada linnas puhketegevuse arendamisel nii merd kui jõge. Liivaranna kogupikkus mere ääres on 7,5 km, ranna laius on 50-100 m.

Narva –Jõesuu esmamainimine toimus Narva Bürgermeistri käsukirjas 1684. aastal Hungerburgi nime all. Kaks sajandit on Narva-Jõesuu kalurite ja Narva sadama lootside asula.

16. juuni 1873. aastal sai Narva linn linnaseaduse alusel omavalitsuse, endise magistraadi asemel moodustati linna omavalitsus, linnavalitsus ja volikogu. 15. novembril 1873. aastal tegi tollane Narva linnapea A. Hahn Narva volikogu koosolekul ettepaneku välja ehitada Hungerburg heakorrastatud kuurordiks. Mõne aastaga ehitati välja merele kõige lähem Aia tänav. Otse mere kaldale ehitas Adolf Hahn valgete sammastega ja portikusega Villa Capriccio, selle kõrvale lasi Kreenholmi vabriku üks omanik R. Kolbe ehitada puitpitsidega maja ja edasi rajati veelgi samas stiilis hooneid. Lisaks rikastele narvalastele ehitasid siia ka Vaiavara külade rikkad perepojad talvemaja oma perele ja suure suvemaja väljaüürimiseks. Rajati pansionihooneid Aia tänavale ja mujale.

1882. aastal valmis A. Hahni projekti järgi kuurhoone, mis täitis kontserdisaali, kasiino, restorani ja hotelli ülesandeid. Tuntud pargiarhitekt Alois Riegel projekteeris ümber hoone regulaarses stiilis iluaia.
12. aprill 1894.a anti Hungerburgile ametlikult kuurordi staatus, algas esimene kuldajastu kuurordi ajaloos.

1930-ndate aastate lõpus Narva-Jõesuu teisel kuldajastul puhkasid siin paljud eesti kultuuritegelased: Gustav Suits, Anton Hansen Tammsaare, Friedebert Tuglas, Marie Under, Heino Eller, Raimond Kull, Miina Härma, Mari Möldre, Paul Pinna, Ruut Tarmo. Väga palju oli vene kultuuritegelasi, näiteks töötas siin kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin.
1937. aastal tehti  Eesti Kultuurfilmi poolt Narva-Jõesuust film. Linna tutvustati Köninsbergi messil ja Pariisi näitusel.
Teine maailmasõda hävitas enamuse kuldsest kuurordist. Üle poole aasta kestsid siin lahingud, allesjäänu rööviti.
Täpsemalt:
Lootusprojekt Narva-Jõesuu rannaala, http://www.lootusprojekt.ee/tehtud-tood/narva-joesuu-rannaala/ (23.03.2012).

Kuurhoone

Narva- Jõesuu sai esimese kuurhoone 1882. aastal. Ehituse algatajaks oli tollane Narva linnapea A. Th. Hahn, kes oli ise ka projekti autor. Hoone oli rikkaliku dekooriga, rohkete rõdude ja sammaskäikudega puitehitus. Kuursaali hoonet on iseloomustatud kui maalilist ning üldmuljelt õhulist ja läbipaistvat. Hoonel asus torn, millest avanes lai vaade ümbruskonnale. 1910. aasta 1. mail puhkenud tulekahjus hävis puidust hoone täielikult. Uue hoone projekteerimine ning ehitamine toimus väga kiiresti 1911- 1912. Projekti autoriks oli tuntud vene-poola arhitekt Marian Lalewicz. Hoone ehitusstiil kuulub juugendperioodi retrospektiivsesse suunda, mida iseloomustab juugendlikult moodne läbitöötlus ning kaasaegne funktsioon on määranud tema mahulise ülesehituse. Silmapaistvaim ja keskseim maailmasõjaeelne ehitis Narva-Jõesuus. Juugendstiili silmapaistev näide.

Suur osa kuurhoonest lõhati 1944. aastal, säilinud N-poolne tiib korrastati oluliste muudatustega nii välis- kui sisearhitektuuris 1950-ndate lõpus. Põles 1990-ndate alguses.
Täpsemalt:
Muinas. Mälestised, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13989 (23.03.2012).

Rannakohvik

1935.aastal ehitati uus moodne rannakohvik mere äärde Pargi tänavale, seda on peetud  kuulsa soome arhitekti E. Saarineni tööks, kuid hilisemalt pole tema autorlus kinnitust leidnud. Suur hoone asus mererannas, selle üldpindala oli 700 m2, pkkus 52 ja laius 18 m, hoone oli õhurikas ja avarate rõdudega, seal oli kohvik, väljarenditavad kabiinid, riietusruumid ja siin paiknes ka veeremängurada.
Lootusprojekt Narva-Jõesuu rannaala, http://www.lootusprojekt.ee/tehtud-tood/narva-joesuu-rannaala/ (23.03.2012).