Instinkt (2012)

Filmiüliõpilase Martin Himbeki audiovisuaalne loodusfilm näitab looduse ja metsaelukate rolle, kui päike silmpiirile vajub.

Õhus on tunda eha. Tuuled on kergelt jahenemas ja erk oranž päike vahetab oma sagedust. Mets kattub maagilise loori alla ning sealsed elukad tulevad veel korra kokku, et taaskord üks täiuslik päev õhtusse saata. Film keskendub ühele spetsiifilisele elukale, kelleks on lumivalge punaste silmadega jänes. Ta ärkab oma urus päevaunest metsasarve kutse peale, mis tähendab, et pimedus oma halastamatu väega on taas loori langetamas.
Esimesel poolel filmist võib näha idülliliselt ilusaid videviku eelseid kaadreid jänesest rahus ja õndsuses läbi metsa kulgemas. Kuid peatselt laskuval pimedusel on teised plaanid. Eha laskudes vahetub keskkonnas valitseva kord ja kogu rõõm ning õnn on järgmise koiduni pöördumas. Teine pool filmist algab päikese loojangu ja pimeduse saabumisega, kus mets ja selle öö asukad hakkavad oma osa nõudma. Vahelduvad trummi löögid ja looduse kaadrid, kõlama kostuvad hundi lõrinad ning öiste metsade kuuvalge valvur hakkab jahti pidama. Olukord muutub heli ja montaaži abil aina pingelisemaks, mis tähendab trummi rütmi saatel visuaalse tempo kasvamist. Nüüd näeme jänest vastandlikult esimeses osas nähtud rahulikkudele hetkedele täies hirmus läbi pimeduse pagemas.
Pinge jätkab oma kasvuga löökide arvult minutis, seni kuni jänes jõuab püstkojani, ning pääseb öö eest varju. Film lõpeb kaadritega jänesest turvaliselt Šamaani süles istumas.

Märksõnad: jänes | vihmane mets | pimedus | päikeseloojang | valgus | Vaata kõiki »