Mihhail Kozlovi mälestuseks (1961)

Kohalikud elanikud mäletavad, et Rootsis ettevalmistuse saanud eestlastest luurajad pidasid rannikul venelastega maha ägeda tulevahetuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Oli 1951. aasta 2. septembri hilisõhtu, kui Rootsist tulnud Lembit Ustel, Aksel Pors, Friedrich-Priidu Põld ja keegi Kreumsi-nimeline mees püüdsid märkamatult randuda Noarootsis Spithami piirivalvekordoni lähistel. See ei õnnestunud ning algas äge lahing.

"Me ärkasime ka üles öösel, oli veel ikka vaikne ilm. Ja me pikali maha ikka, ema läks ikka maja taha nurga tagant vaatama - kuulid vilisesid, vilistasid. Aga ma ei mäleta, mis kellaaeg see oli. See oli ikka juba öösel, ikka kaheteistkümne paiku või hiljem isegi. No või pool üksteist," rääkis Spithami elanik Voldemar Masing.

Kui kaua eestlaste ja piirivalvurite vahel võitlus kestis, seda tollal seitsmeaastane olnud Voldemar Masing ei mäleta.

"Ei mäleta neid jutte enam. Aga koolis käisime jah, teed olid, patrullid olid, päris rühmad kohe olid tee peal," ütles ta.

Lahingus hukkusid neli eesti meest ja vähemalt üks nõukogude piirivalvur. See oli kordoni ülem vanemleitnant Mihhail Kozlov. Kozlovist tegi tollane võim kangelase, Spithami kordonile anti tema nimi, nagu ka Nõva kooli pioneeriorganisatsioonile. Kozlovi ja lahingu mälestuseks püstitati randa okupatsiooni ajal kaks mälestuskivi, mille plaadid on praeguseks kadunud. Mälestus hukkunud eestlastest oli aga kuni tänaseni jäädvustamata.

"Siis see sündmus ei ole enam kohalikele elanikele ja Eesti rahvale tundmatu, siis on teada, et siin on see kivi, et mäletada nende nelja mehe vaprust, julgust ja truudust," rääkis mälestuskivi idee autor ja selle valmistaja Hugo Tõrs.

"Puhake rahus, vaprad eesti mehed! Teie soontes voolas vaba Eesti mehe veri!" ütles ta.

Soopan, I. 2014. Noarootsis avati mälestuskivi 1951. aastal hukkunud eesti luurajatele. ERR, 6. september

https://www.err.ee/519596/noarootsis-avati-malestuskivi-1951-aastal-hukkunud-eesti-luurajatele