Erik Kalda, Põhjarannik:
Kui 5. märtsil kirjutas ajakirjandus poole sajandi möödumisest Jossif Stalini surmast, meenus Robert Kivestile, kuidas ta 23-aastase eesti laskurkorpuse vanemseersandina sai kutse Stalini 70 aasta juubelile.
Huviinfo
Oli 1949. aasta lõpp. Laskurkorpuse ajateenija Kivest viibis parajasti õppustel, kui tema juurde jooksis väeosa korrapidaja ning teatas, et noormees peab kiirelt korpuse staapi minema.
Kui ta oma vanas ja kulunud sinelis staapi jõudis, ootas seal ees väeosa ülema asetäitja poliitalal polkovnik Pusta, kes tutvustas noort vanemseersanti sõjaväeringkonna esindajale: «Vot see inimene sõidab meil Stalini sünnipäevale!»
Kingituseks rahvariided
Kivestil läksid jalad nõrgaks, sest ta olnud küll sõja ajal Saaremaa põrgukatlas, saanud haavata ning pääsenud õnnekombel eluga, kui nina ette kukkunud miin ei plahvatanud, kuid polnud ta ju isegi mitte Nõukogude Liidu kangelane, et pretendeerida Suure Juhi sünnipäevapeol osalemisele.
«Ma ei saanud aru, miks mina. Kuid mulle öeldi, et EKP Keskkomitees on juba kõik otsustatud.» Tagantjärele arvab Kivest, et ehk mängis oma osa see, et ta oli aktiivne laskesportlane.
Kivest mäletab, et delegatsioon viis Nõukogude Eesti poolt Stalinile ka kingitusi. Nende seas olid Estonia klaver, üks karikas, telefoniaparaat ja ... eesti naiste rahvariidekostüüm. «Milleks küll see Stalinile saadeti, sellest ei saa ma seniajani aru,» naerab Kivest tagantjärele.
Kivestil on praegugi alles Stalini pildiga sünnipäevakutse, nagu ka kirjutusmasinal trükitud komandeerimistunnistus ning tunnistus, et tegemist on kõrge sünnipäevalisega.
21. detsembril oli Moskva Suures Teatris Stalini juubelile pühendatud pidulik kontsert. Järgmisel päeval toimus Kremli Georgi saalis Stalini sünnipäevabankett. Kui Eesti NSV delegatsioon Kremlisse sisenema hakkas, läksid kõik seitse hanereas, Kivest Karotamme taga. Kuid see, et mingi vanemseersandi vormis noormees sel tähtsal päeval Kremlisse tikkus, tundus ühele julgeolekuohvitserile kahtlane.
Lookas toidulauad
Kivest tõmmati rivist kõrvale, kuid siis sekkus Karotamm, ja kui vanemseersant oma «udostoverenije» taskust välja tõmbas, oli asi klaar. «Küsiti ainult, ega mul relva ole.»
Kremli banketisaalis olid lauad lookas. «Mida kõike seal polnud - ainult linnupiim vist puudus,» meenutab Kivest. Juubelil ei näinud ta peale enda ühtegi seersanti või reameest, kõik olid ikka ohvitserid - Nõukogude Liidu kangelased ja kindralid.
Stalin istus nagu pidulikul kontserdilgi kõrvuti Hiina kompartei juhi Mao Zedongiga ning kogu söömaaega saatis pidev kontsert. Anti üle kingitusi ja öeldi tooste komparteide auks.
Eesti delegatsioon veetis Moskvas mitu päeva: külalistele korraldati ekskursioone muuseumidesse ja Moskva-lähedastesse kolhoosidesse, viidi kontsertidele. Ja kõik see oli tasuta.
Kalda, E. (2003). Kohtlajärvelane Robert Kivest käis Stalini viimasel juubelil. Postimees, 7. märts.
https://www.postimees.ee/2004371/kohtlajarvelane-robert-kivest-kais-stalini-viimasel-juubelil (22.02.2018).
Vaata lisainfot selle filmi kohta
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.