Kujur F. Sannamehe ülevaatenäitus Kunstihoones (1937)

Isikuid

Ferdi Sannamees (11.11.1895 Arula v. - 25.01.1963 Tallinn), eesti kujur, professor. Õppis 1918-19 Tartus Konrad Mäe ateljees maali, 1919-24 kunstikoolis Pallas maali, graafikat ja skulptuuri. Täiendas end 1923 Dresdenis, 1928 ja 1932-33 Pariisis. Oli 1944-1950 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, direktor ja alates 1946 professor. 1941-1944 tegutses Moskvas. Oli 1943 ENSV Kunstnike Liidu asutajaid ja 1944-45 selle esimees. Loonud vaba-, dekoratiiv- ja monumentaalskulptuuri.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 458.

Ferdi Sannamehe personaalnäituse (7.-21.02.1937) kajastusi ajakirjanduses

Ajalehes Vaba Maa ilmus 8. veebruaril 1937 teade F. Sannamehe näituse avamisest. Selle märgiti, et näitusel on välja pandud 95 skulptuuri ja 115 joonistust. Näituse avamisel viibis rohkesti külalisi, tuntud kunstnikke ja kõrgemaid riigiametnikke. Näituse avas haridusministri abi V. Päts, avasõnad lausus riigisekretär K. Terras. Märgitakse, et Sannamees on modelleerinud paljusid meie riigimehi, kunstnikke, kirjanikke ja avaliku elu tegelasi - valanud nad pronksi, raiunud graniiti ja marmorisse
Pühapäeval avati F. Sannamehe tööde üldnäitus (1937). Vaba Maa, 8. veebr, lk 5.

Näitusel olid teiste seas väljas Sannamehe ilmekad pronksportreed A.H. Tammsaarest (1935), Mait Metsanurgast (1938), August Gailitist, August Kitzbergist (1925), Eduard Vilde büst, samuti Johannes Pitka ja Jaan Tõnissoni portreed. 
Soonberg, L. (1937). F. Sannamehe skulptuuri näitus. Uus Eesti, 11. veebr, lk 7.
Ferdi Sannamehe teoste näitus (1937). Postimees, 17. veebr, lk 6.

Leo Soonberg, kes käsitleb oma artiklis Sannamehe loomingut lähemalt, märgib, et kuigi kujuri kujud ja portreeskulptuurid (pead, büstid) on edasi antud rahuliku ja väärika hoiakuga, on need täis seesmist pinget ja elu. Lisaks on Sannamees oma vormi kaudu suutnud tungida ka portreteeritava hinge.
Soonberg, L. (1937). F. Sannamehe skulptuuri näitus. Uus Eesti, 11. veebr, lk 7.