Tallinna pantomiimitrupp (1971)

Kunstinõukogu arutelult 10. jaanuaril 1972

Pala hinnati 2. kategooriaga.

Ringvaatest tervikuna
Ilves: Ringvaade vääriks kokkuvõttes, nagu kõik paladki, 2. gruppi.

Müür: Näen vähemalt kolme pala, mis on montaažis režissööri poolt rikutud, ära "nügitud". Pakun ringvaatele kolmandat gruppi. 

Školnikov: Ma ei saa Müüriga nõus olla. Ringvaade on dünaamiline ja päris hästi monteeritud. Minu arvates 2. grupi vääriline.

Sm Müür võtab oma ettepaneku tagasi.
Ringvaatele tervikuna, režissöör Reet Kasesalu, anti samuti 2. kategooria.
Allikas: ERA.R-1707.1.1232 Kunstinõukogu protokollid, lk 6.

Pantomiim Eestis

Eestis tärkas suur huvi klassikalise pantomiimi vastu 1960. aastatel ning Tallinnas ja Tartus kujunes välja mitu huviliste truppi. Moodsa pantomiimi otsingute ja tutvustamisega Eestis oli otseselt seotud 1963. aastal alustanud stuudio "Pantomiim", seda eelkõige süstemaatilise õppetööga, ansamblimängu spetsiifikaga ja esinemistega Eestis. Esimene kirjutis moodsa pantomiimi suundadest ("Stuudio, miniatuurid, pantomiim") ilmus aastal 1965 ajalehes Edasi, autoriks Kalle Kurg.

1977. aastast hakkas pantomiimiõpetuse põhialusete õpetamisega tegelema stuudioteater "Tallinna Pantomiim", mis pedagoogi ja lavastaja Adolf Traksi käe all pakkus algupärandit draamas ja tragöödias ning kogu õhtut täitvaid terviklavastusi. Professionaliseerumist siiski ei toimunud. Huvi kaasaegse pantomiimi rakenduse vastu sõnateatris näitas Ugala 1967. aasta lavastusega "Mees on mees" (lavastaja Heino Torga, pantomiimiseade Adolf Traks) ja mitme hilisema tööga. 1969. aastal kasutati pantomiimi elemente küll Draamateatri luuleteemalises etenduses (liikumisjuht Adolf Traks), kuid pantomiimitruppide tegevus jäi aastateks kutselisest teatrist väljapoole.

Ka Moskva tsirkusekoolis professionaalseks miimiks õppinud Maret Kristal tõi oma etendused "Surmatants" (1971 Tallinnas Kieck in de Köki tornis), "Hingemaa" (1988 Eesti Filharmoonia baasil, aga vabalaval) jm välja asjaarmastajate trupiga, mitte kutselises teatris. Pantomiimi arengut ei pidanud Nõukogude Eesti kultuurijuhid oluliseks, leiti, et see kunstiala ei esinda teatri "peajoont" ning sellele ei tekkinud vajalikku materiaalset baasi ega ka koolituskeskust.

https://et.wikipedia.org/wiki/Pantomiim

Stuudio Pantomiim tegutses aastail 1963-1970, Tegevust jätkas alates 1977 stuudioteater Tallinna Pantomiim.