Uut elu rajamas (1948)

Filmi muusika salvestamisest

8.10.1948 - Elmar Karendi võtab endale kohustuseks komplekteerida 32 liikmelise sümfonett- orkestri. E. Karendi on kohustatud orkestri komplekteerimisel konsulteerima dirigent V. Jakobsoniga ja esitama temale enne sissemängu algust orkestrantide nimekirja.
Ülaltähendatud töö eest tasub Tallinna Kinostuudio igale orkestrandile 22 rubla tunnis.

Leping Vabariikliku Noorte Maja direktori Valdu Reeknaga:
Vabariiklik Noorte Maja võimaldab Tallinna Kinostuudiole heliülesvõtete läbiviimiseks suure saali ja vajalikud kõrvalruumid 20. ja 21. okt. 1948 kella 22-st kuni kella 06.00-ni.

27.10.1948 - Vold. Leetjärve seletuskiri Tallinna Kinostuudio Direktorile:
20.X ja 22.X 1948 mängis sümfonett orkester sm V. Jakobsoni juhatamisel lühifilmile "Uut elu rajamas" saatemuusikat. NSVL Kinematograafia Ministri käskkirja kohaselt pidi orkester mängima kuue tunni jooksul kümme kasulikku minutit. Orkester aga mängis 12,5 tunni jooksul 18,42 kasulikku minutit, seega mängis orkester ajast üle. Ajast mitte kinnipidamise põhjustas asjaolu, et filmi saatemuusika sissemängimine ei toimunud aja järgi, vaid toimus pildi näitamisega koos (sünkroonselt) pildi järgi.
Seetõttu tuli orkestril ajast üle mängimine.

23.11.1948 - võtab ENSV kinoministri asetäitja V. Riis filmi "Uut elu rajamas" vastu hindega "eeskujulik".
18.12.1948 - annab Tallinna Kinostuudio üle 5 filmikoopiat ENSV Kinoprokatile.

Allikas: Filmiarhiivi toimik nr 606.

Filmist ajakirjanduses

Sirp ja Vasar: „1. nov. lõpetab Stalini preemia laureaat, autor-režissöör V. Tomberg, lühifilmi esimestest eesti kolhoosidest: „Uut elu rajamas". Tallinna Kinostuudio kollektiiv otsustas täita 1948. a. finantsplaani 1. novembriks ja, nagu nähtub tehtud tööst, peab ka oma sõna.Tallinna Kinostuudios valmis Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks kaks lühifilmi: režissöör Arnold Juhkumilt dokumentaalfilm „Eesti põlevkivi“ ja Stalini preemia laureaadilt režissöör Vladimir Tombergilt dokumentaalfilm esimestest eesti kolhoosidest „Uut elu rajamas".

Lühifilm „Uut elu rajamas" jutustab eesti esimestest kolhoosidest. Saaremaa talumehed ja naised, kes põlvest põlve Saaremaa kehva pinda on kündnud ühe-hobuse adraga, algavad relvastatult traktorite ja muu mehhaniseeritud põllumajandusinventariga uut võitlust kõrgemate viljasaakide ja parema elu eest Viktor Kingissepa nimelises kolhoosis. Ühe aasta kestel künti kolhoosis üles üle 100 ha uudismaad. Ehitatakse hooneid ja laiendatakse loomapidamist. Saaremaalt viib filmi autor vaataja Võrumaale akadeemik Viljamsi nimelisse kolhoosi. Edasi teistesse kolhoosidesse mitmesugustel aastaaegadel ja mitmesuguste hoogtööde ajal. Kõikjal näeme erksaid teoinimest rajamas külas uut elu. Koos filmijatega peatume ka eesti põllumajandusteadlaste, kolhoosnikute truude abimeeste juures. Mõlemaid lühifilme demonstreeritakse praegu Tallinna kinoteatreis.“
Tallinna Kinostuudio 1948. a. aastaplaani täitmisest (1948). Sirp ja Vasar, 23. okt.

Nõukogude Eesti preemia 1949

Esimene preemia 10 000 rubla suuruses:
Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi kollektiivile: Vladimir Tombergile, Tamara Tombergile, Villem Reimanile, Arnold Juhkumile ja Konstantin Märskale filmide eest „Uut elu rajamas" ja „Eesti põlevkivi".
Nõukogude Eesti preemiad (1949). Teatri - ja kinokunsti alal filmide eest „Uut elu rajamas" ja „Eesti põlevkivi". Sirp ja Vasar, 23. juuli.

A. Uukkivi: „Möödunud aasta novembrikuus tulid meie kinode ekraanile dokumentaalfilmid „Uut elu rajamas“ ja „Eesti põlevkivi“, mis on Eesti Kinematograafiaministeeriumi Tallinna Kinostuudio tööliste järjekordseks töövõiduks eesti kinokunsti alal. Nõukogude Eesti valitsus on neid filme kõrgelt hinnanud. 1948. aasta saavutuste eest väljakuulutatud Nõukogude Eesti preemiat pälvinute hulgast, leiame filmide „Uut elu rajamas“ ja „Eesti põlevkivi" loojate, Tallinna Kinostuudio operaatori, kahekordse Stalini preemia laureaadi V. Tombergi, stsenarist Tamara Tombergi, muusika looja Villem Reimanni, režissöör A. Juhkumi ja operaator K. Märska nime. Nende seltsimeeste töösaavutuste parimaks hinnanguks oli Nõukogude Eesti I preemia teatri ja kinokunsti alal. Film „Uut elu rajamas" viib meid Saaremaale Viktor Kingissepa nimelisse põllumajanduslikku artelli, kus esimene kolhoosikevad on täis rõõmu ja indu võidelda õnneliku elu ja rikkaliku kolhoosi viljasaagi eest. Viljaseeme külvatakse esmakordselt eeskujulikult haritud ja ohtralt väetatud Saaremaa mulda ning inimestes tekivad suured helged lootused õnnelikule tulevikule. Kerkivad uued ehitused, lasteaed, laudad jne.
Uue elu algmed tärkavad kõikjal. Eestimaa peab olema õitsev, viljakas ja külluslik. Kõikjal kolhoosides pööratakse suurt tähelepanu suurtele viljasaakidele ja loomakasvatuse söödabaasi loomisele. Algab heinaniit, helisevad vikatid ja logisevad niidumasinad. Vaevalt läheneb heinatöö lõpule, kui põldudel voogab juba elava kullana valminud rikkalik kolhoosi viljasaak. Traktorijaamad on viljakoristamiseks valmis, ja nagu suurele pidupäevale tulevad kolhoosnikud oma esimese viljasaagi koristamisele. Esmakordselt ilmus vabariigi kolhoosipõldudele imeline iseliikuv masin — kombain. Kergelt ja sujuvalt liigub kombain nisumeres ja lakkamatu kuldse vooluna valgub vili masinasse. Esimese viljapeksu vilja saadavad kolhoosnikud riigi viljasalve, pidades seltsimees Stalinile antud sõna: kasvatada rikkalik viljasaak ja tasuda täielikult oma võlg kodumaale. Seda kõike näeme filmis „Uut elu rajamas", mille autoriks on kahekordne Stalini preemia laureaat sm. Vladimir Tomberg.“
Uukkivi, A. (1949). Tasu meisterlikkuse eest [Nõukogude Eesti preemiate määramise puhul dokumentaalfilmide „Uut elu rajamas" ja „Eesti põlevkivi“ loojatele. Sirp ja Vasar, 23. juuli.