Tatjana Fuks (1965)

Portreepala Roela haigla juhatajast Tatjana Fuksist.

Tatjana Fuks sõidab mööda lumist külavaheteed tõukekelguga haiglast ambulatooriumi, kus tal algab vastuvõtt. Ta töötab siin juba viisteist aastat, inimesed tunnevad ja usaldavad teda. Arstikabinetti siseneb ema väikese tütrega. Arst vestleb nendega sõbralikult, täidab haiguslugu, kuulab tüdruku kopse, tüdrukul on pisar silmas. Ooteruum, patsiendid istuvad toolidel, järjest kutsutakse sisse. Diktor nendib, et maa-arstil pole toetuda kellelegi, ta peab olema universaalne. Tatjana Fuks on seda. Ambulatoorium, haigla, visiidid, loengud koolides ja kolhoosides – pikk ning väsitav on maa-arsti tööpäev. Lumesajus seatakse saani korda, vaja on sõita kaugele metsatallu haige juurde. Hobune saaniga kõrge lumise kuusemetsa vahel. Saanis istujad, nende hulgas Tatjana Fuks, on lund täis tuisanud, aga naeratavad lahkelt.

Märksõnad: ambulatoorium | arsti ja patsiendi suhted | arsti ooteruum | arsti tööpäev | arstid | arstikabinet | arstivisiit | haiged | haigete vastuvõtt | kvalifitseeritud kaader | maa-arstid | maahaigla | meditsiiniline läbivaatus | meditsiinipersonal | patsiendid | talvine mets | tõukekelkudega sõitmine | Vaata kõiki »