Vaateid Irboskast (1940)

Irboska

Irboskat mainitakse vanades Vene kroonikates esmakordselt 862. aastal seoses Skandinaavia päritolu vürstide (Rjurik, Sineus ja Truvor) tulekuga Vene loodealadele. Neist Truvor hakkas valitsema Irboskas. Vanim asula, nn "Truvori linnus" on vanim osa Irboska kindlusest. 1330. aastal ehitati uus torniga kivist linnus, mida kindlustati 15. saj. Uus 6 torniga linnus pidas vastu 8 suurt piiramist. Koha muutsid elamiseks sobivaks kalarikaste järvede lähedus, ühendus Pihkva järvega ning viljakas maa. Irboskas asuvad veerohked allikad ehk Slaavi lätted.
Irboska kindlus-muuseum,  http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=29 (20.06.2011).

Truvori rist on Irboska kalmistul asuv keskaegne kivirist, mis pärineb 14.–16. sajandist.
Varem asus samas paigas kuus sarnast massiivset kiviristi, mis olid paigutatud paeplaatide sees olevatesse aukudesse, kuid 19. sajandiks oli alles vaid üks, mida praegu nimetatakse Truvori ristiks. Legendaarse Truvoriga, kes Nestori kroonika väitel elas 9. sajandil, ristil tegelikku seost ei ole. Võib oletada, et tegemist on pigem Irboska ülikuperekonna hauaplatsiga.
Ristile on kantud nii vanaslaavi kirjas teksti kui ka sümboleid. Viimaseid leidub ka risti ümbritsevatel paeplaatidel, neid sümboleid on peetud peremärkideks.
Truvori rist, http://et.wikipedia.org/wiki/Truvori_rist (22.08.2011).