Avaleht » Filmiliigid

Filmioperaator Evald Vaher (1971)

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 5 (994), märts 1971

3/9

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: E. Vaher

Filmikroonikad Kestus: 01:45

Huviinfo

Kunstinõukogu arutelult 26. märtsil 1971

Mesila: See pala on filmitud baasis Moskva lähistel. Elav pala, kus peale metsloomade on hästi antud ka Vaher.

Müür: Huvitavalt tehtud.
Skulski: Tõepoolest huvitav.

Školnikov: Loomi on seal küll võetud, aga Vaherit ei ole. Teda on ainult viimases kaadris. Leian, et see pole kaugeltki hea süžee.

Skulski: Suuremale osale vaatajaist on Vaher võõras. Kui oleks teda rohkem võetud, muutuks pala vaatajale vähem huvitavaks. Pala on tehtud elavalt. See pole mitte seetõttu elav, et loomad räägivad iseenda eest, vaid on huumoriga, kõik naersid. Väga huvitav.

Školnikov: Mind solvas, et rohkem tähelepanu osutati loomadele kui Vaherile, kes on meil 25 aastat töötanud. Te ütlete, et Vaher pole Eisenstein. Kuidas teda on näidatud? Nagu muuseas.

Danilovitš: Olen teise kategooria poolt. Pole mingi kunst vangistatud loomi filmida. Oleks seda metsas tehtud, neid loomi jälgitud. Oleks tõesti võinud paremini üht meie operaatorit jäädvustada.
Pala hinnati 2. kategooriaga.

Ringvaatest tervikuna
Danilovitš: Minu arust on see ringvaade kaunis kesine. Peab arvestama, et ringvaade on tehtud XXIV kongressi künnisel. Mida on siin siis pakutud? Temaatiliselt on nõrgalt planeeritud. Juhuslikke palasid on palju. Inimest ei olnud. Terved palad on rajatud tehnika peale, kuhu aga inimesed jäävad? Niimoodi meil need ringvaated lähevad. 

Võsa: Teemad on küllaltki kaalukad: ordeni kätteandmine, galvaanikatsehh, oksalaasimisagregaat, lüpsisaal Kehtna sovhoosis, side laseriga.

Remmelgas: Mõned palad olid huvitavad ja asjalikud - kasvõi galvaniseerimine, leiutajad ka juures. Meil on palju ringvaateid, kus pole niigi palju inimesi. Siin lüpsiuuendus - kena ja terviklik pala. 

Müür: Nii nagu televisioonis, on ka kinos huvitatavuse moment väga tähtis. Selle ringvaate suureks plussiks loen seda, et tänu režissöörile on leitud palju huvitavaid lahendusi. Kõige õnnetum pala on džuudo, kuid montaažis on see huvitavalt tehtud. Ringvaates on hästi leitud teksti ja pildirea kooskõla. Tekst pole mitte üksnes pildi informatsioon või ilusõnaline mula, vaid on elav ja huvitav ning annab seejuures küllaldaselt informatsiooni. Näiteks ütlemine lüpsisaalis: siin tasub järjekorras seista. Sidepidamine laseriga - teadlastele enestelegi on laser veel suureks saladuseks ja see on välja toodud. Mahtra talurahvamuuseum - režissööri ja operaatori suunitluste kokkulangemine. Stiili poolest on siin absoluutne kokkukõla. Siin on režissöör töötanud südamega. On otsitud, on leitud, on möödalaskmisi. Parem on kõrgem hinnang anda otsivale ringvaatele, kui käsitöölise stiilis tehtud ringvaatele. Julgeks pakkuda isegi esimest kategooriat.

Gross: Sa rääkisid ennast soojaks, jääme ikka teise kategooria juurde. 
Ringvaatele tervikuna, režissöör Peep Puks, anti üksmeelselt 2. kategooria.
Allikas: ERA.R-1707.1.1168 Kunstinõukogu protokollid, lk 27-38.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm