Avaleht » Filmiliigid

Alatskivi (1940)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade

Filmikroonika Kestus: 10:43

Huviinfo

Kohad ja objektid

Alatskivi loss
(Mälestise ajalugu)
16. sajandi keskel rajatud Alatskivi mõisat on ürikutes esimest korda nimetatud 1601. aastal (Hof Alleskiue). Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangell, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Luunja parun Arved von Nolcken laskis aastail 1880-1885 ehitada praeguse härrastemaja. Eeskuju olevat ta võtnud Inglise kuninganna Victoria Šotimaal olevast residentsist - Balmorali lossist.
1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool (1920-1929), piirivalve Peipsi jaoskonna staap, masina-traktorijaam ja Alatskivi aiandussovhoos.
Vahepeal kippus loss lagunema. Lossi restaureerimise viimane lugu kestis kümmekond aastat. 8. juulil 2011 toimus restaureeritud lossi avapidustus. Alatskivi lossi teisel korrusel on ruumid leidnud Eduard Tubina muuseum.
Kultuurimälestiste Riiklik register. Alatskivi mõisa peahoone, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7158 (16.07.2011).
Alatskivi loss, http://www.alatskiviloss.ee/est/ (16.07.2011).

Alatskivi kalmistu
Kalmistule on maetud mitmed tuntud kultuuriinimesed. Juhan Liivi kalmu tähistab luuletaja reljeefportreega kõrge obelisk (V. Mellik, 1924). Kujur V. Mellik on loonud ka kalmistu värava juures seisva Vabadussõja mälestusmärgi (1928; taastatud 1991, E. Taniloo). Laksi Tõnise hauasamba autoriks oli Kristjan Raud (1908). Hauasamba reljeef kujutab aheldatud käsi, sümboliseerides talurahva endisaegset õigusetust. Reljeefil osutavad sõrmed maa poole - "hingemaad" ta soovis ja otsis, aga sai alles siin, kalmistul, "seitsme jala pikkuselt". Samba laskis püstitada Tõnise poeg isa 100. sünnipäevaks. Alatskivi kalmistule on maetud ka luuletaja ja koolijuht Karl Krimm, koolmeister Juhan Põder, Alatskivi pillikooride asutaja Elias Liiv, kunstnik Arnold Simson.
Kultuurimälestiste Riiklik register. Alatskivi kalmistu, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=4222 (16.07.2011).
eestigiid.ee, Alatskivi alevik, http://www.eestigiid.ee/?CatID=100&ItemID=3445 (16.07.2011).

Vabadussõja monument Alatskivil
Kavandi valmistas kujur Voldemar Melnik (Mellik). Sammas avati 26. augustil 1928.
Samba esimene lõhkumine toimus novembris 1940. Saksa okupatsiooni ajal toodi kuju tagasi ja 26. juulil 1942 toimus taasavamine. Mälestussammas kadus 1948. a.
Enne uue pronkskuju valmimist avati (arvatavalt 24.02.1990) mälestussamba alus suure, heledast metallist valmistatud Vabadusristi kujutisega. Valmis sammas avati 24. juunil 1991. Uue sõduri valmistas kujur Endel Taniloo.
Vabadussõja monumente Tartu maakonnas, http://www.visittartu.com/1307 (16.07.2011).

Peipsi järv
Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa. Pindala 2611 km².
Peipsi järv, http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_järv (16.07.2011).

Isikuid

Laksi Tõnis, õieti Tõnis Laks (25.01.1808 Alatskivi - 8.03.1861 Alatskivi), talurentnik ja valla ametimees. Korraldas Alatskivi valla talupoegade ümberasumist Venemaale, suri enne selle teostumist. Tema traagilist elukäiku, mis sarnaneb tuhandete talupoegade saatusega, on tutvustanud Juhan Weitzenberg luuletuses "Tõnnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862) ja Jakob Liiv näidendis "Tühjale maale" (1887, ilm. 1910).
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 223.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm