Põltsamaa (1940)

Põltsamaa

20. juulil 1920. a anti Põltsamaale aleviomavalitsuse õigused, samal aastal asutati  ETK Põltsamaa Tehased (ETK - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus). Tootmise kasv ETK Tehastes tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926. a sai Põltsamaa linnaks. Esimene linnapea oli kolonel Martin Terras 1927.- 1930. a. 1929. a valiti linnapeaks Georg Kold, kes alustas linna heakorrastamist, rajas puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast.
Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuviljaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremaid ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte.
Põltsamaa linn. Põltsamaa 20. sajandil, http://www.poltsamaa.ee/index.php?lang=est&linker=true&id=1732 (20.06.2011).

Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas
Kavand telliti V. Melnikult (Mellik). Sammas avati 17.augustil 1924.
1940. a oktoobris tõmmati sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti alus. Kilp leopardidega jäi terveks ja selle peitis Ed. Epro maasse. 1942. a kaevati kilp välja ja pandi endise samba asukohta ja pühitseti 1942.a. Pärast II maailmasõda jäi kilp kadunuks.
Põltsamaa Vabadussõjas langenute mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12 .augustil 1989. 23 .aprilliks 1990 asendati kipskuju dolomiidist kujuga.
Kultuurimälestiste Riiklik register. Vabadussõja mälestussammas, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27113 (26.08.2011).