Doktor Kloun (2008)

Filmi saamisloost

Selle filmi idee pärineb režissöör Kristel Leesmendilt, kes reisis lennukis teel Londonist Tallinna koos Toomas Trossiga, ühe tuntuma klouniga Eestis. Jutuks tuli eestlannast ja hollandlasest abielupaari projekt hakata koolitama haigalkloune. Toomas Trossist ja tema abikaasast Haidest pidid saama koolitajad. Idee teha selle projekti käivitamisest film sündis sealsamas. Soov teha dokumentaalfilm tekkis arvatavate raskuste tõttu, mis seda projekti tõenäoliselt ees ootavad. Tundus väga huvitav näha reaktsioone ja valmisolekut uuteks väljakutseteks, mille ette elu inimesed seab. Esimesel kohtumisel projekti vedavate Romola ja Ralphiga selgus, et tegemist pole üldsegi mitte mingi väikese heategevusüritusega, vaid suurejooneliselt läbimõeldus projektiga, mille planeerimisel olid kõik sammud peensusteni läbi mõeldud. Ka oli neil väga suur rõõm kuuldes ideest teha sellest film.

Autori nägemus filmist

Dokumentaalfilm “Doktor Kloun” jälgib ühe aasta jooksul uue, Eestis tundmatu projekti sünnilugu – lastehaigla jaoks koolitatakse välja nn haiglaklounid, kes haigeid lapsi rõõmustavad ja nii neil haigusega võidelda aitavad. Dokumentaalfilm talletabki ühest küljest uue elukutse esimesed sammud ja kinnistumise meie kultuuriruumis, teisalt piilub nii intiimsetesse sfääridesse nagu seda on haigus, haigla, ning emotsioonidesse, nagu kõhklused, kartused, hirm läbikukkumise, hirm surma ees. Meid huvitavad Eesti inimeste reaktsioonid ja valmisolek uuteks väljakutseteks. Soov teha dokumentaalfilm tekkis arvatavate raskuste tõttu, mida esmakordselt projektist kuuldes talle ennustasime. Nüüdseks on need paraku reaalsuseks saanud. Elame ühiskonnas, mis on veel küllaltki kindlates raamides ning tugevalt orienteeritud edule ja prestiižile, kus unistus teatud formulari järgi rikas ja ilusolemisest on suure hulga rahva eluidee ja jumal. Telekanalites, mida eestlane tõsiselt vaatab, vohavad saated staarikonkurssidest ja iluoperatsioonidest. Samal ajal otsib üha enam inimesi kokkupuudet oma töö ja eneseteostuse vahel, areneb ökoloogiline mõtteviis, käivituvad sotsiaalprojektid, et muuta elu elamisvääreseks ja aidata neid, kes abi vajavad. Klounide projekt on väga oluline lakmus sellel õhukesel piiril, kus me praegu asume.  See elukutse ei paku ei au, raha ega karjäärivõimalust. Vastupidi, tal puuduvad omadused, mis inimesi tavaliselt sütitavad. Amet nõuab missioonitundega novaatorlikku ja julget, südamega inimest, kes täiesti tundmatule maa-alale astudes peab suutma vastu pidada teda ümbritsevate inimeste erinevale suhtumisle, riskima oma tõsiseltvõetavusega, mis on eestlasele nii armas. Klouniameti vorm ja tingimused ei mahu esimese hooga inimestele pähe, see fakt on juba tõestust leidnud. Meie võimalus projektile kaasa aidata on teha dokumentaalfilm, et muuta nähtavaks idee armastada lapsi ja ravida neid südamega. Filmi tegelased jagunevad laias laastus kaheks: täiskasvanud – nende püüdlused, võitlus, segadused, konfliktid, paindumatus, areng ning lapsed – nende elu haiglas enne klounide saabumist ja pärast seda. Just see vastandus loob filmis rütmikontrasti: haigla „seisev aeg”, milles saadavad oma päevi mööda lapsed, ning linna asjalik tempo, milles elavad klouniprojektiga seotud täiskasvanud.

Allikas: EFI andmekogu

Vaata lisaks www.doktorkloun.ee