Valgevene maineka dokumentalisti Juri Haštševatski autorifilm Gruusia 2008.aasta sõjast, Vene meedia ajupesu rollist konflikti arengus ja Venemaa poliitika kaugematest eesmärkidest.
20 aastat pärast Tbilisi veretööd külastab Juri Haštševatski oma gruusia sõpru, kelle seas on ka inimesi Abhaasiast - 1992.-1993. aasta sõja ajal põgenes sealt ligi kolmsada tuhat elanikku. Südamlike kohtumiste ajal näeb ta kohutavaid kaadreid nii sellest kui 2008. aasta augustisõjast, mil Gruusiat ründas Venemaa. Vene meedia näitas tollal eranditult Gruusiat halastamatu agressorina ja Vene armeed Lõuna-Osseetia rahulike elanike kaitsjana. Hoopis teise hinnangu annavad sündmuste käigule ajakirjanikud Julia Latõnina ja Pavel Felgenhauer. Nad räägivad, et venelaste rünnakule eelnesid Lõuna-Osseetia provokatsioonid ning relvaüksuste ja vabatahtlike koondamine Tshinvalisse, millele Gruusia reageeris sõjalise operatsiooniga. Sõjakorrespondent Vadim Retškalov märgib, et Vene meedias avaldatud uudised sõjakoldest olid olemas enne, kui sündmused aset leidsid, ja tegelikkusega polnud neil midagi ühist. Haštševatski näitab kaadreid Vene sõjaväelaste marodööritsemisest Gruusias ja kõrvutab sellega Vene maffialikku poliitikat. Opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov hindab, et riigi juhtkond eesotsas Putiniga on Venemaalt välja viinud kümneid miljardeid dollareid rahva raha. Haštševatski meenutab 1999. aastat, kui KGB Putini näol uuesti võimule sai, ja Putini asumist võimupartei liidriks 2008.aastal. Sõda oli tema administratsiooni jõudemonstratsioon, mille eel õhutati vaenu grusiinide vastu. Vägivald tsiviilelanike suhtes nii Vene sõjaväes kui politseis on riigis valitseva mentaliteedi tagajärg, nagu ka Naši-liikumine, hurraapatriotism ja sõltumatute ajakirjanike mõrvad. Riigitruud meediatöötajad aga teenivad aumärke - võitluse eest infosõjas, mille tõttu augustisõja tegelikud süüdlased jäid karistuseta.
Vaata lisainfot selle filmi kohta