Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Neljakümnes sõda (2005)

Sisukokkuvõte

Andres Söödi dokumentaalfilm Narva pataljonist, mille raudvaraks olid eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni.

Narva pataljoni veteranid Hando Ruus, Robert Helde ja Heino Ridbeck vaatavad pataljoni kokkutuleku fotosid ja meenutavad lahinguteed. Diktor räägib lahti Teise maailmasõja eelsed sündmused, sõja edasise käigu ja nõukogude okupatsiooni Balti riikides 1940. aastal. 1941. aasta lõpus jõuavad sakslased Eestisse ja algab uus okupatsioon. Nõukogude võimu metsikuste tõttu 1941. aastal (küüditamine, massimõrvad jm) võetakse sakslasi Eestis siiski rõõmuga vastu. Hakatakse värbama eestlasi Eesti Leegioni, kuhu paljud noormehed astuvadki, et maksta venelastele kätte, võidelda kommunismi vastu ja kodumaa iseseisvuse eest. Osa leegionäre saavad Poolas eeskujuliku väljaõppe ja moodustavad pataljoni Narva, mis SS-diviisi Wiking koosseisus saadetakse 1943. aastal rindele.

Pataljon Narva veteranide kokkutulekul Elvas suvel 2004 on rivis 63 meest. Ants Teder, Villis Lindmäe, Mihhail Bendt, Ilmar Mõttus jt meenutavad lahinguid Ukrainas ja traagilist Tšerkassõ kotist välja murdmist 1944. aastal, kus langes palju relvavendi. Järgnesid viimased kangelaslikud kaitselahingud juba Eestis Narva rindel ja Sinimägedes, kuni taanduti koos sakslastega Kuramaale, kus ees ootas surm või Siberi vangilaager. Lätlastel on Kuramaal Lestenes sõjas langenute suurejooneline memoriaal. Eestis sellist väärikat mälestuspaika pole. Nüüd tahavad leegionärid püstitada monumendi, millel kiri: „Eesti sõjameestele, kes II Vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940 – 1945“. Algselt Pärnusse mõeldud, siis Lihulasse teisaldatud Saksa mundris eesti sõduri bareljeefiga kivi avatakse küll pidulikult, ent peagi viiakse see valitsuse käsul ööpimeduses Lihulast ära, sest kardetakse rahvusvahelist hukkamõistu. Ilmar Mõttus, pärast sõda pikki aastaid vangis istunud leegionär tõdeb filmi lõpus, et ta ei kahetse midagi. Teist varianti ei olnud. Kes veel oleks meile relvad andnud?