Maaväringute registreerimine (1938)

Tartu seismiline jaam
Lisaks täheteadusele tegeldi Tartu Tähetornis ka maavärinate uurimisega.
Esimene seismoloogiajaam Eestis alustas tööd 1896.a detsembris Tartus. Selle rajajaks oli Tartu Ülikooli professor Grigori Levitski. Vaatlusteks kasutatud Rebeur-Paschwitzi ja Zöllneri horisontaalpendlid asusid püssirohukeldris. Tähetorni keldris kontrollis Levitski lääneriikidest saabuvat aparatuuri, mis saadeti Tartust edasi Venemaa seismoloogiajaamade tarvis. Jaam töötas 1912. aastani.
Teistkordselt alustati Tartus maavärinate registreerimist 1.jaanuaril 1931.a. Selle seismoloogiajaama asutas esimene eestlasest füüsikaprofessor Johann Wilip. Jaam asus J.Liivi tn. 4. Selles töötas kaks horisontaal-seismograafi asendis põhi-lõuna ja ida-lääs ning üks vertikaalseismograaf. Need olid valmistatud firmas "Teaduslikkude Aparaatide Tööstus Hugo Masing", mis asus Tartus, Lai tn. 17. Seal valmistati Golitsõn-Wilipi seismograafe, mille konstruktoriks ja ehitajaks oli peenmehaanik Hugo Masing.
Aastail 1926-1939 saadeti Tartust maailma suurimatesse seismoloogiajaamadesse 22 täiskomplekti seismograafe. Need jõudsid Tartust kõikidele mandritele, välja arvatud Antarktika. Golitsõn-Wilipi seismograaf oli selle aja kõige täiuslikum ja kvaliteetsem seismograaf maailmas.
J.Wilipi seismoloogiajaam töötas kuni Teise maailmasõja alguseni 1939. aastal.
Kolmas periood instrumentaal-seismoloogilisteks vaatlusteks Eestis sai võimalikuks tänu Valgevene TA Keemia ja Geofüüsika Instituudi seismoloogidele, kes paigaldasid 1987.a septembris Tartu tähetorni keldrisse CM-3 tüüpi lühiperioodilise seismograafi. Alates 1996.a 28.juunist töötab tähetornis ka väga laia perioodiga (T = 0.01-1000 s.) seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal, Potsdami Geouurimiskeskus. Sellest ajast on Tartu seismiline jaam ka osa projektist GEOFON, mis koosneb umbes 20-st seismilisest jaamast üle maakera.
Teaduskeskus Ahhaa. Tartu seismiline jaam, http://www.ahhaa.ee/et/tartu_seismiline_jaam?&media=print (04.09.2011).

Ajakirjandusest

"30. aprilli öösel jõudis taas Tartusse Potsdami Maauurimiskeskusest saadetud unikaalne Galitzin-Wilipi tüüpi seismograaf, mis ehitati enne Teist maailmasõda Tartu firmas "Teaduslikkude Aparaatide Tööstus Hugo Masing". TÜ füüsikaosakonna juhataja prof Risto Tammelo sõnul on tegemist unikaalse teadusliku aparatuuriga, mida valmistati prof Johan Wilipi konstruktsiooni järgi Tartus 22 eksemplari aastatel 1926-39.
"Need olid oma aja kvaliteetseimad ja täiuslikumad maavärisemise registreerimise aparaadid, mis jõudsid Tartust kõigi kontinentide parimatesse seismoloogiajaamadesse, välja arvatud Antarktika. Eesti ainus aparaat viidi ära 1944.aastal. Veel kolmkümmend aastat tagasi oli 22st aparaadist kasutusel vähemalt 7. Wilipi seismograafi konstruktsioon oli nii täiuslik, et viiekümnendatel aastatel taasalustati nende seismograafide seeriatootmist Askania-Werke AG-s Berliinis," ütles prof Risto Tammelo."
Tartusse jõudis taas Wilipi seismograaf (2009). Eesti Päevaleht, 4. mai, http://www.epl.ee/artikkel/107317 (19.03.2011).

""Kui Eesti otsib oma Nokiat, siis seda võiks kindlasti selleks pidada," kinnitas museoloog Toomas Pung. Eile Tartusse naasnud maailma parimate hulka arvatud seismograaf on valmistatud Eestis 92 aasta eest.
Paljud teavad, et Tartu tähetornis on töötanud maailmanimega astronoome. Et aga sealsamas ka ilmatu kuulsaid seismolooge ehk maavärinateadlasi on olnud, nii paljud ei tea.
Eile jõudis Tartu Ülikooli ajaloo muuseumisse aperioodiline vertikaalne Golitšõni-Wilipi seismograaf, millesarnaseid valmistati Tartus 20. sajandi alguses 23 komplekti.
Üks komplekt koosneb kolmest osast: kahest horisontaalsest ja ühest vertikaalsest seismomeetrist. Paraku rändasid kõik need komplektid Eestist välja, jõudes nõnda kõikidele mandritele peale Antarktise."
Himma, M. (2009). Hinnaline seismograaf naasis koju. Tartu Postimees, 22.dets