Sinikiivrite saatmine (1995)

Esimene ÜRO rahuvalvemissioon

Esimene ÜRO rahuvalvemissioon loodi 1948. aastal. UNTSO nime saanud ettevõtmise siht oli valvata rahu Lähis-Idas, too rahuvalvamine kestab siiamaani.
Kui UNTSO oli esimene rahuvaatlusmissioon, siis esimene aktiivne ÜRO rahukaitsemissioon loodi 1956. aastal. See sai nimeks UNEF I ( First United Nations Emergency Force - ÜRO esimene hädaabiüksus ).
1956. aasta juulis tekkis Suessi kanali pärast relvastatud konflikt Prantsusmaa, Iisraeli, Suurbitannia ja Egiptuse vahel. ÜRO Peaassamblee erakorralisel istungjärgul otsustati asjade käiku sekkuda, et sundida tülli läinud osapooli leidma rahulikumat lahendust. Piirkonda otsustati saata ÜRO eriüksus.

Samas kerkis üles küsimus, kuidas eristada ÜRO sõdureid teiste riikide relvakandjaist. Just toona otsustati, et ÜRO sõdurite tunnuseks saavad sinised baretid ja sinised kiivrid. Sinine peakate on jäänud rahukaitsjate tunnusmärgiks tänaseni.
Esimesed sinised kiivrid, mis ÜRO sõjaväelastele 1956. aastal anti, olid tegelikult kiivrid, mis jäid Ameerika sõduritest-ohvitseridest Euroopasse maha II maailmasõja lõppedes ja mis 1956. aastal kiiruga siniseks võõbati.
Anneli Rõigas, Õhtuleht, 1. aprill 1997

http://www.ohtuleht.ee/1201

Rahuvalve toidab kaitseväge

Sinikiivrite areng on Eesti kaitseväest mitu sammu ees, kuid nende ülesandeks on ka regulaararmee järele aidata. 1994. aastal alanud rahuvalvajate koolitamine on Eestile tänaseks andnud üle 300 sõjaväelase, kes suudavad NATO üksustega edukalt koos tegutseda.

1995. aastal Horvaatiasse saadetud Estpla-1 pani alguse Eesti kaitseväe rahumissioonidele väljaspool Eestit. «Eks need Estpla-d olidki loodud selleks, et me saaks kogemustega mehi kolme Balti riigi ühisesse rahuvalve pataljoni Baltpatti,» ei varja pataljoni ülem major Alar Laaneman, üks vähestest Eesti kaitseväelastest, kes teatud küsimustes allub hoopis Läti kaitseväe juhatajale. Baltpati sügavam mõte peale rahumissioonides osalemise on hankida kaadrit Eesti kaitseväele.

Raimond Made
http://www.postimees.ee/luup/96/19/sise3.htm