Eesti tööstuse edusamme (1938)

Toonane ajakirjandus sündmusest

Laupäeval teostus esimese Eestis ehitatud laiaroopalise veduri proovisõit Tallinnast Tapale ja tagasi. Vedur on ehitatud A.-S. Franz Krulli metallitehastes ning esimene seda tüüpi Eestis. Uus vedur on määratud kergete sõidurongide jaoks, mille koosseisus ei ole üle nelja vaguni ja ta võib arendada seejuures kiirust 100 kilomeetrini. Vedur toodi välja laupäeva hommikul F. Krulli tehaste töökojast kell 8 ning Eesti Kultuurfilm tegi temast võtteid nädala ringvaate jaoks.
Proovisõit üle 100 klm tunnis (1938). Uus Eesti, 13. märts, lk 2.

AS Franz Krull

AS Franz Krull (saksa Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.
Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus Tallinnasse, kus rajas Paldiski maanteele väikesele krundile 14 töölisega tehase. Aastal 1899 kolisid Franz Krulli pojad ettevõtte uude asukohta Tallinnas Kopli tänaval, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ning elamuhoone. Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseaded, põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed ning auruvedurid. 1949. aastal nimetati tehas ümber Tallinna Masinatehaseks (TMT).
Franz Krull, http://et.wikipedia.org/wiki/AS_Franz_Krull (22.09.2011).