Riigivolikogu valimised 24. ja 25. veebruaril 1938 (1938)

Väljavõtteid 1937. a Riigivolikogu valimise seadusest:

§ 57. Hääletamine toimub kahe päeva jooksul, kusjuures esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.
Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud sedelite vastuvõtmiseks esimesel päeval kella 9―21 ja teisel päeval kella 9―16.§ 58. Kodaniku ilmumise kohta tehakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkus ning antakse temale valimisümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist hääleõiguslikult kodanikult isiku tõestust.Käesoleva seaduse § 21 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad on valimispäevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.§ 59. Pärast ümbriku saamist paneb valija hääletamissedeli valimisümbrikku, mille ta annab jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb ümbriku tema nähes kasti ning võtab valijalt nimelise tunnistuse ära.§ 60. Esimesel päeval suletakse valimisruumide uksed kell 21; pärast seda võetakse vastu hääletamissedel ainult neilt kodanikelt, kes ilmunud valimisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite andmine lõppenud, kuulutab juhataja hääletamissedelite vastuvõtmise selleks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kasti avause kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad hääletamisruumist ja see ruum pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.
§ 61. Teisel päeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine valimisruumesse kell 16 valimisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse hääletamissedel vastu ainult neilt kodanikelt, kes ilmunud valimisruumesse enne tähendatud aega. Kui hääletamissedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikelt on lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse valimisruumide uksed uuesti.
Seejärel loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu nimeliste tunnistuste arvuga, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ning asutakse nende andmete kindlakstegemisele, millede märkimised komisjoni protokollis on nõutavad § 64 põhjal.
http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-3-4.html (24.06.2011).

1938. aasta Riigivolikogu valimiste tulemustest

"Eesti uue 1937.a. põhiseaduse järgi kujunes parlament kahekojaliseks - 80-liikmeliseks Riigivolikoguks ja 40-liikmeliseks Riiginõukoguks... Valitsusvõim ei jätnud midagi saatuse hooleks. Asutati Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne. Mingisugust programmdokumenti rahvarindele ei koostatud. Vormiliselt seati tema ette tagasihoidlik ülesanne: tutvustada rahvale uut põhiseadust, aidata kaasa valimiste läbiviimisele ning hoolitseda selle eest, et parlamenti valitaks sellised inimesed, kes toetavad riigihoidjat, kirjutab Päevaleht 11. jaanuaril 1938. Valimiste eel peetud esinemistes rõhutasid K. Päts, K. Eenpalu jt Eesti juhtpoliitikud üksmeele ja rahvusühtsuse vajadust, jätkasid erakonnavastasel lainel ning toonitasid, et saadikukandidaatide ülesseadmisel olgu aluseks nende isiklik teovõime ja populaarsus. Poliitilise programmi väljaarendamine ning selle põhjal rühmitumine oli lubamatu, see võis kõne alla tulla alles pärast valimisi... Opositsiooni jt. erimeelseid kaitseseisukorraga vaos hoides ning rahvale psühholoogilist survet avaldades said 24. ja 25. veebruaril 1938 peetud Riigivolikogu valimistel ootuspäraselt ülekaalu nn. uue Eesti ehitajad... 80 kohast olid 66 valitsusele truud. Opositsioonil oli 14 kohta. Siin oli kaks endist keskerakondlast - Jaan Tõnisson ja Ants Piip, kaks endist asunikku - Oskar Köster ja Rudolf Penno ning kaks endist vabadussõjalast - Oskar Lõvi ja Eduard Peedosk...
VI Riigikogu esimene istungjärk avati 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimeheks valiti salajasel hääletamisel üpris üksmeelselt (74 poolthäält) professor Jüri Uluots. Tema asetäitjaiks said Ado Anderkopp (poolt 72) ja Otto Pukk (poolt 59). Riiginõukogu esimeheks sai Mihkel Pung. Presidendikandidaatide ülesseadmisel Riigivolikogus 23. aprillil 1938 sai Konstantin Päts 65 ja Jaan Tõnisson 14 poolhäält (ERA, f 84, 3-5).
Riigikogu esimene istungjärk peeti 21. aprillist 17. juunini 1938, teine 18. oktoobrist 20. detsembrini 1938, kolmas 10. jaanuarist 3. maini 1939, neljas, erakorraline istung Eesti-Saksa mittekallaletungi lepingu kinnitamiseks 21. juunil 1939 ning viies 10. oktoobrist 13. detsembrini 1939. 1940. aasta alguskuudel peetud kuuenda istungjärgu lõpetas president 19. aprillil 1940. Eesti riik ja rahvas ei saanud elada kahte aastatki uue põhiseaduse oludes, seetõttu pole põhjust teha resoluutseid järeldusi ja üldistusi selle sobivuse kohta Eestile."
Graf, M. (2001). Parteideta parlament - VI Riigikogu 1938-1940. Riigikogu Toimetised, nr 4.
Veebivariant http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11707&op=archive2 (24.06.2011).

Isikuid

Konstantin Päts oli 3. september 1937 – 24. aprill 1938 riigihoidja ametinimetusega.

Herbert Grabbi - Kolonel Herbert Grabbi sündis Tallinnas 1896. aastal. Lõpetas Tallinna kaubanduskooli ja Peterhofi ohvitseridekooli. Võttis osa esimesest Maailmasõjast. Tegi kaasa Eesti Vabadussõja lahingud 4. polguga Viru rindel. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1926 ja Prantsuse Kõrgema Sõjakooli 1928. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1932-1934.
Teenis sõjavägede peastaabis 1920-1929, hiljem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes taktika ja sõjaajaloo õppejõuna, pataljoni- ja kompaniiülemate kursuste ja Sõjakooli ülemana. Riigivanema, hiljem president K. Pätsi vanem käsundusohvitser 1934-1940. Arreteeriti Eesti Territoriaalkorpuse 182. diviisi staabiülemana juunis 1941. Süüdistatuna nõukogudevastases vandenõus ja Eesti Territoriaalkorpuse relvastatud mässu ettevalmistamises, lasti maha Norilskis juulis 1942.
Korp! Rotalia, http://www.rotalia.ee/et/fondid/sihtasutus/toetajad/herbert-grabbi (24.06.2011).