Tallinn Eesti Wabariigi XX aastapäeval (1938)

Võidupüha paraadi ajaloost

Erakordselt suurejooneliselt pühitseti Võidupüha 1938. aastal, vabariigi 20. juubeliaastal.
Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel J. Maide ja Kaitseliidu õppe-spordiosakonna ülema kolonel A. Balderi juhtimisel  alustati rivistumist kell 8 hommikul Vabaduse väljakul. Kell 9 saabus sõjavägede ülemjuhataja kindral  J. Laidoner, kellele raporteeris kaitseliidu ülem. Rivi eest läbi sammudes tervitas Laidoner kõiki malevaid eraldi. Siis saabus president K. Päts käsunduskindrali G. Jonsoni ja kpt L. Tederi saatel. Presidendi tervitusele vastas nagu ühest suust 16 000 kaitseliitlast. Sellele järgnes Pätsi sütitav kõne!
Paraad kestis kokku üle tunni. Rivisammul marssisid tribüüni eest mööda Tallinna, Tartumaa, Tartu, Narva, Valga, Petseri, Harju, Sakalamaa, Järva, Viru, Lääne, Võrumaa, Pärnumaa, Pärnu ja Saaremaa malevad, seejärel noorkotkad oma lippudega, siis kodutütred ja lõpuks Kaitseliidu Tallinna maleva soomusväeüksus.
Kui varemalt oli Eesti riigipead eskortinud ratsaväelased, siis nüüd tegi seda motoriseeritud eskadron. Esmakordne oli kaitseliidu suurparaadil ka see, et kanti täielikku ja ühtlast vormiriietust ning samm oli kiire.
Kaitseliit. Paraadi ajalugu (teksti koostanud Tanel Lään), http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=266 (07.07.2011).

Ehitised kroonikapalas

Pikk Hermann
Pikk Hermann on umbes 50 meetrit kõrge. Torni esimene osa ehitati aastatel 1360-1370. Torni täiendati 16. sajandil.

Kubermanguvalitsuse hoone ehk Toompea loss
Katariina II käsul hakati Toompeale ehitama Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonet (1767-1773). Hoone rajati linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos Stür den Kerli torniga ning Riigisaalihoone. Uue hoone kavandas Jenast pärit arhitekt Johann Schultz. Peafassaadi kujunduses domineerivad veel barokk-kunsti motiivid, maja sees valitses varaklassitsism. Hoonel on rõdu ja pilastrid. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. Ilmselt seepärast juurdus 18. sajandi viimasel veerandil ka nimetus Toompea loss.

Kiek in de Kök
Kiek in de Kök valmis aastal 1483. Tornil on kuus korrust, torni kõrgus on umbes 38 meetrit. Torn on eriline, sest ta on kõige kõrgem linnamüüri torn.

Allgemeine Elektrizitäts-Gesellschaft (AEG)
asutatud 1883.a.

EEKS-Maja: 2. veebruaril 1924 alustas tegevust Tallinna Majaomanike Pank, 1928. a jaanuaris kindlustusühisus Maja. 1932. a EEKS ja Maja ühendati ning töötas edasi EEKS Maja nime all. 1936. aastal valmis maja Vabaduse platsi ääres.

Veeteede Valitsuse hoone asus Tallinna Vanasadamas, seal asus ka sadama-kontor. Hoonest säilinud osaliselt üks tiib.

Isikuid

Konstantin Päts - 3.09.1937 – 24.04.1938 oli ta riigihoidja ametinimetusega.