Ringkäik Sõjamuuseumis (1938)

Eesti Vabadussõja muuseum

Eesti Vabadussõja muuseum, mis hiljem sai nimeks Sõjamuuseum, loodi ülemjuhataja käskkirjaga juba
19. jaanuaril 1919. aastal. Ülemjuhataja Staabi juures toiminud muuseumi töötajad korjasid rindel esemeid ja tegid joonistusi (kaastöölisteks olid kunstnikud J. Riis, V. Kango-Pool jt). Materjale korjati ka väeosade kaudu ning midagi laekus ajakirjanduses avaldatud üleskutsete peale.

Pärast Vabadussõda asus muuseum samasse majadeplokki Ohvitseride Keskkasiinoga, sissekäik sinna oli Vene tänava poolt. Hiljem kolis muuseum Kiek in de Köki torni. Muuseumi kollektsioon oli ulatuslik, näiteks 1928. aastal 2000 eset ekspositsioonis ja 6000 fondides, Teise maailmasõja alguseks aga oli eksponaatide arv tõusnud juba ligi 10 000-ni. Kogudes oli muu hulgas 29 trofeelippu ja 13 Eesti väeosade lippu, hulgaliselt relvi, laskemoona, mudeleid ja makette, vormirõivaid, aumärke jms. Ekspositsiooni naelaks oli ülemjuhataja kabineti sisustus Vabadussõja ajast. Muuseumi pikaaegne juhataja oli Taavet Poska.  1941. aastal rüüstasid muuseumi punategelased – umbes kolmandik muuseumi varadest rööviti, ülejäänu taoti puruks ja löödi segamini. Trofeelipud viidi N. Liidu muuseumidesse “kuulsusrikaste” punaväe lahingulippudena, Eesti lipud hävitati. Täielikult rüüstati muuseumi suur relvade ja aumärkide kogu, kadusid juba mainitud ülemjuhataja kabineti sisustus, kapten Anton Irve vorm, kindral Ernst Põdderi aumärgid jm.
Jänes-Kapp, K. (2001). Tanke ja rakette mõisahäärberisse ei mahuta! [intervjuu Hannes Valteriga]. Horisont, nr 4.

Isikuid

Taavet (Tavid*) Poska (1896-1998), jalaväepolgu reamees ja rindefotograaf,  nimetati 1919. aastal muuseumi korraldajaks. 1921. aasta novembris määrati ta muuseumi varahoidja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Sõjamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati. Uued võimud saatsid Poska Siberisse ning hävitasid muuseumi. Kodumaale naasnuna sai Poskast muusikaõpetaja ja huvijuht. Läbi sajandi oli ta harrastusnukuteatri juht ja fotograaf.
Eesti Sõjamuuseum, www.esm.ee (18.03.11).

* Kuigi levinud on eesnimi Taavet, on õige Tavid. Pärnamäele on maetud Tavid Poska (23.10.1896-15.12.1998). Kalmistute koduleht, www.kalmistud.ee (18.03.11).
Ka okupatsioonimuuseumi represseeritute nimekirjas on Tavid Poska, aga viidatakse "en ka Taavet".
Okupatsioonide muuseum, www.okupatsioon.ee (18.03.11).