Etnograafiamuuseumi ja Kunstimuuseumi ruumiprobleemidest (1987)

Temaatiline ringvaade ENSV Riikliku Etnograafiamuuseumi ja ENSV Riikliku Kunstimuuseumi ruumiprobleemidest.

Kõnekeskuses võtavad naised vastu hädakõnesid. Tuletõrjeautod kiirustavad talvises Tallinas sündmuskohale. Õnneks on lugu traagikast kaugel, aga vett kulub rohkem kui tulekahju kustutamiseks. Inimesed võtavad tuletõrjeautolt vett. Juba kümnendat aastat valmistatakse Tallinna Lauluväljakul lumeskulptuure.

Raadi mõisa varemed. Mõisa varemete ees räägib ENSV Riikliku Etnograafiamuuseumi direktor Aleksei Peterson (sünkroon), kuidas Raadi mõisa härrastemaja, kus toona tegutses Eesti Rahva Muuseum, 1944. aasta pommitamise tõttu hävis. Alles on peahoone varemed. Peterson on optimistlik ja loodab, et tänu ministrite nõukogule ja EKP keskkomiteele on avanenud võimalus taastada loss ja anda kogu mõisaterritoorium üle etnograafiamuuseumile. Ometigi plaan venib, Tartu täitevkomitee aseesimees Toomas Mendelson keeldub sel teemal intervjuud andmast. Tartu Raekoda, foto Raadi mõisast 1930ndatel, fotod mõisa interjöörist. Väljapanekud Etnograafiamuuseumi kogudest. „Muuseum oma suurte kogudega on ainulaadne Nõukogude Liidus ja vist kaugemalgi, sest me omame ainult 100 ruutmeetrit näitusepinda. Kogudes on aga üle kaheksasaja tuhande eseme,“ kurdab Peterson ruumikitsikuse üle.

Ruumikitsikuses vaevleb ka ENSV Riiklik Kunstimuuseum Kadrioru lossis. Kaks meie tähtsamat rahvusmuuseumi on ekpositsioonipinnalt omasuguste hulgas viimasel kohal Nõukogude Liidus. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder näitab filmirežissöör Peeter Toomingale muuseumi kogude olukorda graafika-, skulptuuri- ja maalifondis ning kommenteerib ruumipuudust (sünkroon). Graafikafondis on 23 tuhat teost paigutatud kolme väiksesse ruumi. Laua taga töötavad muuseumi teadurid, sh ka Mai Levin. Inge Tederile tundub tulevik tume. Ülevaatenäitusi Eestis korraldada ei saa, neid võib pigem näha Moskvas või Minskis. Põhiekspositsioonis on välja pandud ainult 1,5 protsenti kogudest. Tuletõrjeinspektor Anne-Liis Õigus räägib fondide imeväikeste ruumide ohtlikkusest (sünkroon). Ta leiab, et valitseb tohutu ruumikitsikus ja ohutusreegleid pole võimalik sellises olukorras järgida. Kui midagi majas juhtub, siis hävivad kunstiväärtused. Anne-Liis Õigus arvab, et tuleks ehitada uus hoone. Inge Teder näitab Konrad Mäe maastikumaali. Vahekaadrites lumelinna ehitamine.

Intervjuu ENSV kultuuriministri Johannes Lotiga (sünkroon). Ta kommenteerib, et käesoleval viisaastakul on prioriteediks eeskätt kultuurimajad Paide, Põlva, Tartu, Elva, Rapla ja Rakvere rajoonis. Tallinnas ehitatakse raamatukogu, räägib Lott. Vaade Fr. R. Kreutzwaldi nimelise raamatukogu (Eesti Rahvusraamatukogu) ehitusele Tõnismäel. Pärast raamatukogu valmimist 1989. aastal on plaanis alustada Estonia teatri uue hoone ehitusega. Uus kunstimuuseum võetakse plaani alles pärast Estonia valmimist. Kaadris kunstimuuseumi skulptuurifondi teosed. Seejärel jälle lumelinna ehitamine: lumeskulptuuride valmistamine Tallinna Lauluväljakul. Tuletõrjeautod saabuvad häiresignaali andes Kadrioru lossi ette. Vaade lossipargile, kus lume alla on mattunud skulptuur. Väike inimfiguur on langetanud pea.

Märksõnad: etnograafiamuuseum | kultuuripärandi hoidmine | kultuuripärandi säilitamine | kunstimuuseum | kunstimuuseumi töötajad | kunstinäitus | kunstiteadlased | lumelinn | lumelinna ehitamine | minister | muuseumi direktor | muuseumihoidla | mõisa ajalugu | mõisavaremed | plaanimajandus | ruumikitsikus | ruumipuudus | talvine linnapilt | telefonikeskjaam | telefonikõne | telefoninumbri valimine | tuletõrjeinspektor | tuletõrjujad | Vaata kõiki »