Raamat rahva hulka. Raamatunädala puhul raamatunäituselt (1939)

II raamatunädal

II raamatunädal algas 25. novembril 1939. aastal raamatunäituse avaaktusega Tallinna Kunstihoones.
Avasõnad ütles kirjanik eduard Hubel, raamatunädala avakõne pidas haridusminister professor P. Kogerman.
Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner oma sõnavõtus "avaldas mõningaid mõtteid kirjanduse olukorra kohta".
Raamatu-nädal avati pidulikult (1939). Uus Eesti, 26. nov, lk 3.

Eksponeeritud kirjastusi

Noor-Eesti Kirjastus asutati 1913. aastal Eesi Kirjanikkude Seltsi "Noor-Eesti" juures. 1923. aastal avas kirjastus oma köitekoja ja raamatukaupluse. 1934. aastal osteti trükikoda ja 1937. aastal algatati koos Eesti Kirjanduse Seltsiga Eesti Kirjastuste Liit. Astatel 1913-1940 kirjastati ca 1400 teost. Sealjuures anti välja üle poole algupäraase ilukirjanduse kogutoodangust. Suured teened on "Noor-Eesti Kirjastusel" ka eesti raamatukujunduse arengus. Rakendati omaaegseid parimaid kunstnikke (Kristjan Raud, Nikolai Triik, Peet Aren, Ado Vabbe jt.), mis muutis lühikese ajaga oluliselt eesti raamatu välimust.
Noor-Eesti kirjastus, http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=146&Itemid=101 (11.08.2011).

Kirjastus Loodus (1920-1940) on asutatud Tartus eesmärgiga välja anda eeskätt loodusteaduste õpperaamatuid. 1920-ndate aastate lõpus võeti suund ilukirjanduse ja odavate rahvaraamatute väljaandmisele suurtes tiraažides ettetellitavate sarjadena. Ajaviitekirjanduse kõrval anti välja ka teaduskirjandust, sealhulgas olulisi teatmeteoseid: "Eesti Entsüklopeedia" (8 köidet, 1932-1937), "Eesti biograafiline leksikon" (1926-1929 + täiendusköide 1940.aastal), Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu" (1937) ja "Eesti kunst" (1940).
Maailmakirjanduse klassikast kirjastas "Loodus" sarja "Nobeli laureaadid" (50 köidet, 1935.1939), "Looduse kuldraamat" (91 köidet, 1931-1939) jt.
Kirjastus Loodus, http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=241&Itemid=121 (11.08.2011).

Isikuid

Friedrich (Karl) Akel (1871-1941) - Eesti poliitik ja diplomaat. Lõpetanud Taru Ülikooli arstiteaduskonna, praktiseerinud silmaarstina. 1920- 1922 EELK konsistooriumi ilmalik asepresident. 1927-1932 Eesti esindaja ROK-is. Riigivanem 26.03.1924-16.12 1924.a. Töötanud Eesti saadikuna Soomes, Rootsis ja Saksamaal.
korp! Fraternitas Estica, www.cfe.ee/auvilistlased (11.08.2011).