Ühendatud segakoorid esitavad Pärnu laulupeol E. Paigalise „Isamaa“ (1939)

Pärnu VII laulupidu

Pärnumaa 7. laulupidu kavatseti algul korraldada 1940. aastal, kuid seoses Pärnu kuurordi 100. aastapäevaga otsustati see pidada 23.-24. juunil 1939.
Tribüünile tehti arhitekt J. Isaku juhtimisel juurdeehitus. Publiku tarvis toodi platsile ligi 350 pinki 3700 istekohaga. Dekoreeriti laululava, supelasutus jt hooned, Supeluse ja Karusselli tänav, Pärnu mõlemad raudsillad.
Enamik peosündmusi anti edasi raadio otseülekandena, 24. juunil toimunust valmistati heliplaat.
Laulupeo kontsertide ajaks piirati nööridega maa-ala Promenaadi (Tammsaare), Supeluse, Rannapuiestee, Ussi (Side), Kaarli ja Kuuse tänava vahel.

Pidustuste algus
Pidustused algasid 23. juuni keskpäeval vaimuliku kontserdiga Eliisabeti kirikus. Laulupeo pidulikuks rongkäiguks rivistati lauljad ja orkestrid J. V. Jannseni tänavale Siimo sillast kuni Tallinna maanteeni. Rongkäigu alustamine Jannseni tänavalt oli austusavaldus laulupidude isale ja tema tütrele, kelle maja oli samuti dekoreeritud rohelusega. Samal ajal tähistas see 70 aasta möödumist esimesest Eesti üldlaulupeost.
Pikas rivis võttis kohad sisse ligemale 4500 lauljat ja pillimeest.

Rongkäiku staadionile alustati kella 15.30 paiku. Enam kui poolteisesaja koori ees kanti Eesti lauljate liidu ja kooride lippe. Lippude järel kõndisid peokorraldajad eesotsas koorijuhtide Juhan Simmi ja Peeter Lajaga ning koorid maakondade kaupa. Rongkäigus puhusid pille enam kui kümne orkestri pillimehed. Paljud kooriliikmed olid rahvarõivastes ja kõige suurema aplausi teenisid rohketelt pealtvaatajatelt muhulased.

Rongkäik liikus üle Suursilla, mööda Vee, Rüütli, Nikolai ja Supeluse tänavat supelasutuse ette, kus koos teiste auvõõrastega seisis trepil Eesti president K. Päts.
Staadionil oli 6000-7000 kuulajat-vaatajat. Veidi pärast kella 17 saabus president Konstantin Päts. Avakõne pidas lauljate liidu Pärnu osakonna esimees, Sindi pastor ja helilooja Emil-Alfred Paigaline (s. 1884). Seejärel sai sõna linnapea Hendrik Soo ja haridusminister Aleksander Jaakson.

Lühendatult: Esna, O. (2008). Kui kuurordi juubelit tähistati laulupeoga [Pärnumaa VII laulupidu 1939. aastal].  Pärnu Postimees, 10. sept.

Isikuid

Emil-Alfred Paigaline (1884 Laiuse - 21.04.1942 Sverdlovski obl) Eesti Lauljate Liidu Pärnumaa osakonna esimees, EELK Sindi koguduse pastor ja helilooja. Oli kooliõpetajaks Elistveres ja Laiuse Kivijärvel. Peale selle 1910.-1931. aastani köster-organist Tartu Pauluse koguduses. 1931 lõpetas ülikooli usuteaduskonna ning valiti 1932. a. Sindi koguduse õpetajaks, olles ühtlasi ka Mõisaküla koguduse hooldajaks õpetajaks. Arreteeriti 14. juunil 1941.
Kotkaristi teenetemärk; Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.

Andmed:
Postimees, 06.08.1934, nr 212, lk. 7. (Tartu teated.)  
www.eestikirik.ee/node/9951
www.rk.ee/symb/8.doc
www.okupatsioon.ee/et/memento

Peeter Laja (1897–1970) mitmekülgne muusikamees – organist, koorijuht ja muusikateadlane.

Hendrik Soo (1879-1939)- Pärnu linnapea aastail 1921-1924 ja 1936-1939.
www.parnu.ee/index.php?id=208 

Oskar Kask (1898 Pärnu–1942 Sverdlovski vangla) oli Eesti poliitik, sotsiaalminister alates 1936.
Oskar Kask, http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Kask (10.07.2011).