Ungari minister dr. A. Kunder külaskäigul Eestis (1939)

Eesti Vabariigi poolt anti 28.06.1939 Anatal Kunderile Valgetähe I klassi teenetemärk (seeria 4616, otsus nr.86).
Eesi Vabariigi teenetemärgid, http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=9011 (11.03.2011).

Isikuid

Aleksander Jaakson (29.01.1892 - 2.10.1942 Sverdlovski oblasti Sosva laagris või Kirovi oblastis) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor), 11.05.1936 – 12.10.1939 Eesti Vabariigi haridusminister. Tema haridusministriks oleku ajal võeti vastu Ülikoolide seadus, asutati Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ning 1938.a. alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia.
Aleksander Jaakson, http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Jaakson (11.03.2011).

Märt Raud (23.07.1878 – 23.09.1952 Krasnojarsk) oli eesti ehitusinsener ja põlevkivitööstur.
Aastatel 1918–1937 oli ta Riigi Põlevkivitööstuse juht, seejärel kuni 1940. aastani A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees. Ta kuulus ka Riigi Majandusnõukogu koosseisu. Peale selle oli Raud Eesti Lastekaitseühingu esimees, Rotary klubi liige, Eesti-Soome-Ungari ühingu juhatuse liige ning tegutses ka mitmetes teistes organisatsioonides. Raua rajatud põlevkivitööstuse keskuseks kujunes Kohtla asula, praegune Kohtla-Järve, mille väljaehitamisel oli Raual suuri teeneid. Ka esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal otsustati Raua teadmisi ära kasutada, mistõttu ta jäi natsionaliseeritud põlevkivitööstuse etteotsa, kuid 1941. aastal viidi ta madalamale kohale, temast sai vaneminsener ENSV Kergetööstuse Rahvakomisariaadi mäe- ja küttetööstuse peavalitsuses. Aastatel 1944–1948 oli ta ENSV Riigiplaani põlevkivikeemia osakonna juhataja.1949. aastal Raud küüditati ning ta viibis asumisel Krasnojarski krais Shirinski rajoonis Balahtshini kullakaevanduse asulas. 1952. aastal ta arreteeriti ning mõisteti 10 aastaks vangi ja pärast seda veel 5 aastaks asumisele, kuid ta suri juba samal aastal.
Märt Raud (tööstur), http://et.wikipedia.org/wiki/Märt_Raud_(tööstur)(11.03.1939).

Vladimir Parvel (Bartels) (25.06.1908 - 4.07.1971) alustas filmioperaatorina tööd Eesti Kultuurfilmis 1937.a. Ta oli esimene Tallinna Kinostuudio direktor (1945 - 1946), paljude dokumentaal- ja populaarteaduslike filmide autor. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus.