Otsingutulemused

13. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaa. Saksa ordu on tulnud allutama ja ristima siinseid loodusrahvaid. Eesti soost noormees Uru, kes on vangina viidud Euroopasse ja seal hariduse saanud, otsib endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Tema sisevõitluse taustaks on keerulised rahvusvahelised intriigid ja pöörased seiklused, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Uru koos sõber Tugisega võitleb julma Jurmala foogti Hippolyti vastu ning oma armastatu Ilge südame eest. Kas aga ka suguvennad eestlased on vabaduseks valmis?

Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev, Eestis kõik senised vaatajarekordid löönud sõjadraama koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad ja aateid. See on kaasakiskuv lugu mehistumisest, esimesest armastusest ja vabaduse rängast hinnast. Kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Ajalooline kostüümidraama, kus põhja-saksa mõjukaima hilisgooti kunstniku Bernt Notke ja seiklusrikka elukäiguga maalija ning puunikerdaja Michel Sittowi elufragmente liidab kokku tahvelmaali “Surmatants” Lübeckist Tallinnasse jõudmise oletatav lugu.

Kujutluspiltidena elustub liturgiline draama "Tractus stellae – Herodes ja kolm Hommikumaa tarka ", mille aluseks on 11. sajandist pärinev käsikiri. Liturgilise draama aluseks on Jeesuslapse sünnilugu. Läbi muusikaliste etteastete ärkavad ellu kujutluspildid, kuidas kuningas Herodesele on ette kuulutatud, et peatselt sünnib uus kuningas Juutidemaale. Esitab ansambel Hortus Musicus.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

Clemetist on saanud laevakapten, keda külakogukond hindab kui haritud ja maailma näinud meest ning suure pere isa. Mõis püüab talurahvale aina suuremaid koormisi panna ja vabad talupojad kaitsevad oma õigusi. Clemet ja pastor Kroll seisavad nende eest parun von Ungern-Sternbergi juures, kes seepeale otsustab rannarootslaste priiusekirjad iga hinna eest kätte saada. Ähvardused ja äraostmiskatsed lõpevad Skalluse sulase Jacobi hukkumisega mõisamehe käe läbi. See sunnib rannarootslasi ette võtma ränkraske kohtutee õigluse jaluleseadmiseks.

Hiiumaa mõisnike omavoli kohta vabade rootslaste kallal on kaevatud kõrgemale poole, isegi keisrile, kuid otsust ei ole ikka veel. Parun von Ungern-Sternberg kaotab kannatuse ja paneb Clemeti valiku ette, kas priiusekirjad või perekond. Walborg saadetakse naabermõisa, kust ta aastaid tagasi põgenes, lapsed ähvardab parun ükshaaval maha müüa. Clemet aga mõtleb eelmistele põlvkondadele, kes on vabadust tema jaoks hoidnud, ja järgmistele, kelle vabadus on nüüd tema käes. Selle hind on kõrge ja see tuleb maksta tal endal ja tema kõige kallimatel.

Maad laastanud katk toob poisikeseohtu Clemeti tallu orvuks jäänud neiu Getteri ja rootslaste kadumaläinud vanade priiusekirjade saladuse. Getteri armastus ja poisi õlgadele langenud vastutus hõimlaste saatuse ees suunavad Clemeti vabaduse eest võitleja okkalisele teele.

Hülgepüügil paatkonnaga ühel väikesaarel öömajale jäädes kohtab Clemet söakat Walborgi. Sellest ööst jääb Walborg lapseootele, ja kuigi Clemet lootis oma tulevaseks kaasaks Getterit, tuleb tal nüüd teise naisega altari ette astuda. Tema süda aga hoiab ikka Getteri poole. Järsk elumuutus käib Clemetil üle jõu ja soodsal võimalusel põgeneb ta meremehena maailma avastama.