Otsingutulemused

Kunstnik Lauri Sillak aka Laurentsius alustab oma uue näituse maalimist tavatus kohas – tühjas puumajas Tallinna südalinnas. Maja kuulus kunagi Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid Eesti esimene missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas jälgi inimestest, kes omal ajal pildil olid ja kultuurkihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu. Tal on rääkimata üks lugu.

Üks kõige erakordsemaid nähtusi eesti kultuuriloos on kahtlemata kirjanik, lavastaja, publitsist, õppejõud ja seltskonnategelane Mati Unt. Dokumentaalfilm “Unditund” viib meid tagasi 1960ndate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjandus- kui teatrimaailmas. Ta avab Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat kinolike vahenditega. Film sisaldab seninägematuid kaadreid Matist loomeprotsessis ja sõprade keskel.

Ideaalselt toimivas Paradiisis ei olnud mingeid probleeme, isegi Jumal ja Saatan olid suured sõbrad. Jumal praktilise meelega olendina oleks tänaseni rahus oma loomariigi keskel askeldanud, kui mitte kunstnikuhingega Saatan poleks pidevalt püüelnud mingi seletamatu uue poole. Tema loomistung kulmineerus Eva loomisega ja tänu kiusatusele sai see talle endale kohe saatuslikuks. Nii saavad ka tänapäeva maailma ponnistused tehisintellekti loomisel inimesele endale saatuslikuks.

Dokfilm jälgib Von Krahli teatri ambitsioonika projekti "Graal" valmimisprotsessi 2001. aastal, lugemsiproovist esietenduseni. Lavastaja Peeter Jalakas kasutas lavastuses paralleelselt kolme ekraani, mis mängisid näitlejatega ideaalses sünkroonis. "Graal" on Mati Undi 1999. aastal kirjutatud näidend. Tekst kasutab usu, lootuse ja armastuse teemade väljatoomiseks kuningas Arthuri ümarlaua müütiliste tegelaste tungi ülima täiuslikkuse poole.

Arhitekti ja disaineri ülesanne on korrastada kaost, mis sünnib inimesest sõltumatult. Film kõneleb eesti ühest tuntumast disainerist Mait Summatavetist ja tema loomingust.

Film eesti klaasikunstist ja -kunstnikest. Väikese ekskursi minevikku teeb Volli Mäeumbaed Hiiumaal Hüti küla juures, kus asus eesti esimene klaasitööstus. Klaasikunsti eksponeerimise kõrval näeb selle loomise protsessi ja loojaid - Eino Mäelt, Peeter Rudaš, Maie Mikof, Silvia Raudvee ja Leida Jürgen. Näidatakse ka Maks Roosma, Maie-Ann Rauni, Mirjam Maasika, Kersti Vaksi, Mare Soovik-Lobjakase ja Vilja Volensi töid. Stsenaristid Ira Einamaa ja Tiina Park, operaator Toomas Massov, režissöör Tiina Park.

Filmi süžee käsitab igavest temaatikat, hea ja kurja vahelisest võitlust. Negatiivseks tegelaseks on must mees, kes püüab takistada Rätsepa loovat tööd.

Peep Puksi õppefilm valmis paralleelselt mängufilmiga „Nukitsamees“. Õppefilmi tegijad jäädvustasid mängufilmi ühe episoodi sündi ja seega on tegemist nö filmiga filmist. Kommentaator Jaan Ruus annab ülevaate filmitavast episoodist ning tutvustab konkreetse filmikaadriga tegevuses olevaid inimesi ja nende ülesandeid.

Kunstniku loomehetked ja argipäev. Ühe kuu jooksul valmib järjekordne serigraafia - "Võrumaa IX".

Leedu Kammerorkestri proovid ja esinemised vana- ja kaasaegse muusika festivalil Tallinnas. Arvo Pärdi teost "Itaalia kontsert" dirigeerib Saulius Sondeckis, solistid Natalia Gutman tššellol ja Oleg Kagan viiulil. Arvo Pärti usutleb Ivalo Randalu.