Otsingutulemused

1976.aastal jäädvustatud mansi rahvalaulikute Grigori ja Pjotr Sainahhovi, sölkupi lauliku Mihhail Irikovi ja keti pillimehe Ivan Tõganovi lühikontsert.

Unikaalsed kaadrid Eestimaa tavalisest rästikust.

Millises olukorras on eesti astrofüüsikute atmosfääri saastamise ja kaitsega seotud uurimistööd? Vastust otsitakse Tõraveres asuvast Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudist. Intervjuu annavad Gustav Naan, Charles Villmann, Väino Unt ja Uno Veismann (sünkroon). Käiakse Tõravere observatooriumi tähetornis, juhtimiskeskuses ja uurimisosakondades.

Tutvustatakse Ranna sovhoosi moodsat broilerivabrikut. Linnukasvatusest kõneleb bioloogiakandidaat, Kurtna linnukasvatuse katsejaama osakonnajuhataja Natan Mööl, keda küsitleb filmi autor Märt Müür.

Õppefilm transpordiliikidest ja Eesti NSV majanduslikest sidemetest teiste liiduvabariikide ja välisriikidega.

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.

Eesti dokumentalistika tippude hulka kuuluv Mark Soosaare dokumentaal-essee Eduard Wiiraltist - saatanluse selgeltnägijast ja valgusingellikust kunstnikust, nagu temast kirjutas 1937. aastal ajakirjas Le Courrier Graphique kriitik Pierre Mornand. Filmis kohtuvad kaks erinevat maailma – looduslähedane lihtsus ja suurlinlik ekstravagants, rännatakse kunstniku jälgedes ning süüvitakse tema loomingu salapärasse. "Maised ihad" on täispikk portreefilm Eduard Wiiraltist läbi tema naismodellide silmade. Kaamera rändab mööda Eestit, Lapimaad, Pariisi ja Marokot. Mitte kõiki modelle ei õnnestu kohata, kunstnikku saatnud mõtteid ja vaimsust aga küll.

Vaatefilm tutvustab Tallinna vanalinna üht vaatamisväärsust ja turistide huviobjekti – Saiakäiku, mis ühendab Raekoja platsi Pika tänavaga. Tänav on nime saanud seal kunagi asunud saiapoekeste järgi. Tänava noorendamise ja samas iidse välisilme säilitamise pärast muretsevad vastava ala spetsialistid Mati Himma ja Rasmus Kangropool.

Põlevkivi kompleksse kasutamise probleemid. Eesti Elekrijaama peainsener Mark Gutkin, NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige Zinovi Tšuhhanov, Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige, põlevkivi kompleksse töötlemise programmi nõukogu esimees Agu Aarna, "Eesti Energia" ülem Leonid Ingar, Moskva Kržižanovski nimelise Energeetika Instituudi põlevkivikeemia laboratooriumi juhataja Boriss Tjagunov.

Graafik Herald Eelma kuulub kriitikute arvates sellesse kunstnike põlvkonda, kes on oluliselt mõjutanud nüüdisgraafika üldpildi kujunemist Eestis. Tegijad on filminud üles kolm kuud selle kunstniku elust – lõikudena, kokkuvõtlikult. Kunstnik oma töökeskkonnas. Valmivad eskiisid ja joonised. Herald Eelma osaleb puulõikekonkursil, milleks valmivad puugravüürid „Vargamäe sari“.