Otsingutulemused

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

Viis inimest, kelle ballett on vallutanud juba noorena, on aastakümnete jooksul oma silmaga näinud selle kunsti kirkaimate tähtede süttimist ja sära maailmakuulsas Peterburi Maria teatris. Tantsu võluvaim on nad vangistanud, kuid kinkinud ka ülima naudingu hetki, mida nad tahaksid üha uuesti läbi elada, ikka ja jälle täpselt samal kujul.

Nii noorte inimeste kui riigi küpsemisel on tuntavaid sarnasusi, mida filmi tegijad otsivadki. Peategelasteks on ETV tütarlastekoori koorilauljad, kes alustasid mudilastena kooslaulmist riigis, mis oli laulu toel saavutamas iseseisvust. Film dokumenteerib ajavahemikku 1990—2004, alates laulvast revolutsioonist ja Eesti taasiseseisvumisest kuni astumiseni Euroopa Liitu. Jälgitakse tüdrukute kasvamist läbi muutusterohke aja. Filmi lõpuks on tüdrukud täiskasvanud ja Eesti riik võrdne võrdsete seas. Võtted toimusid 2002. aasta veebruarist 2003. aasta veebruarini. Kasutatud on Eesti Televisiooni arhiivimaterjale.

Kuidas sünnib helilooming? Dorian Supini heidab valgust muusikasõpradele suhteliselt varjatuks jäänud poolele loomeprotsessis, näidates harukordseid kaadreid helilooja Arvo Pärdist tema teose esituse viimistlemisel koos dirigent Myung-Whun Chungi ja Santa Cecilia Rahvusakadeemia muusikutega. Peenetundeline sissevaade muusikute tööprotsessi ja heliloome detailidesse, helilooja ja interpreedi omavahelisse suhtlemisse, mis samas aitab tabatud ilmete, kehakeele ja emotsioonide kaudu avada ka asjaosaliste isiksusjooni. Arvo Pärdi uudisteose „Cecilia, vergine romana“ esiettekanne Roomas 19. novembril 2000.

Arvo Pärdi teos "Orient & Occident" telliti Berliini pidunädalate puhuks ja selle maailma esiettekanne toimus 30. septembril 2000 Berliinis. Dorian Supini film jäädvustab hetki helitöö proovidelt Tallinnas Estonia kontserdisaalis koos helilooja Arvo Pärdiga enne esiettekannet Eestis 7. aprillil 2001. Teose esitab Tallinna kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel.

Tundeline teekond ajas ja ruumis läbi Vanemuise teatriõhustiku hooajal 1986/87. Järjekorras 117. hooaeg algas nagu ikka teatrikülastajate konverentsiga, kus vaatajatega kõneleb ametist lahkuv teatri kunstiline juht Kaarel Ird. Mõni kuu hiljem saadetakse ta samast viimsele teekonnale. Teatri peanäitejuht Ago-Endrik Kerge kõneleb uuest olukorrast enese ja teatri jaoks. Katkendeid erinevatest proovidest ja lavastusest "Aeg tulla, aeg minna" Jaan Toominga ja Helje Soosaluga.

Estonia teatri solist Helvi Raamat teeb proove Dresdeni ooperiteatris Desdemona rolliga Giuseppe Verdi ooperis „Othello“. Talle on antud võimalus kaks ja pool kuud Dresdeni ooperiteatris Semperoper õppida, harjutada Desdemona partiid, teha proove, suhelda kolleegidega, anda etendusi. Režissöör Valeria Andersoni filmis jälgitakse lauljannat lavastuse proovides.

Muusikaline portreevisand Mait Agust - tantsupedagoogist, tantsupidude üldjuhist, karaktertantsijast. Näeme teda tantsupeo kava seadmas, tantsueriala tudengeid juhendamas ja proovisaalitöö argipäeva. Vahele Mait Agu mõtteid elust, tantsust, loomeallikatest. Näeme mitmepalgelist tantsuloomingut, mis särab nii vabas õhus murukamaral kui peegelsillerdaval varieteelaval.

Eesti NSV teenelinee kunstnik Kaie Kõrb võtab osa 1985. aasta Moskva rahvusvahelisest balletiartistide konkursist. Ettevalmistused garderoobis ja lava taga. Kaie räägib oma muljetest ja tunnetest nii enne kui pärast esinemisi. Kaie Kõrb tõi Moskva V rahvusvaheliselt balletikonkursilt III preemia ja pronksmedali.

Muusikadokumentaal dirigent Erich Loidi tööst noorte viiuldajate ansambliga ning muusikakasvatuse mõjust laste ja noorte kasvamisel distsiplineeritud ja teistega arvestavateks inimesteks.