Otsingutulemused

IME (Isemajandav Eesti) pressikonverents. Miks jäi ära Eestimaa laul 1989? Rahvarinde kartulitalgud. Interrinde solidaarsusmarss Tallinnas. Arnold Rüütel kommenteerib Moskvas toimunud rahvussuhete pleenumit. III rahvuste foorum Tallinnas. Neeme Järvi pärast kümmet aastat taas Tallinnas. Laulja Peeter Kopvillem ja tema ansambel külastab Eestit. Avatakse renoveeritud hotell Palace. Olukord toidukauplustes ja talongimajandus. Korporatsioon Rotalia tegutseb jälle. Kuidas elatakse Rõngus? Nõukogude võimu kuriteod Tähtveres 1952. aastal. Rüvetatud punaterrori mälestusmärk Kautlas Harjumaal.

ENSV ülemnõukogus võeti vastu valimisseadus. Interrinde miiting Tallinna linnahalli juures. Bussijuhtide poliitiline streik Tallinnas. Mälestuskivi avamine president Konstantin Pätsi talus Tallinnas Kloostrimetsas. Eestikeelse piibli 250. aastapäeva näitused. Noorte evangeelne festival Tallinnas. Uku Masingu 80. sünniaastapäeva tähistamine. Folkloorifestival Baltica 89 Tallinnas. Molotovi-Ribbentropi pakt 50: miiting Hirvepargis ja Balti kett.

Eesti NSV Ülemnõukogu annab hinnangu 1940. aasta sündmustele. Rahvaloendus: kui palju elab Eestis eestlasi? Mainori valimisküsitluse tulemused. Kaheksas rahvusvaheline graafikatriennaal Tallinnas. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kokkutulek Võrumaal. Kuidas elatakse Võrumaal Missos? Taluperemees Kalev Kann ja tema Päivila talu. Tallinna hotelli Viru varietee folkshow ja tantsujuht Mait Agu. Meenutab endine metsavend Alfred Käärmann.

"Laulvaks revolutsiooniks" kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerub 11. septembril 1988 üritusega Eestimaa laul, millest võtab osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõutakse Eesti iseseisvuse taastamist. Rahvarinde, karskusühingu, Eesti Raadio ja Kodamu korraldatud suurüritusel peavad kõnesid rahva juhid ja erinevate liikumiste eestvedajad, näitlejad loevad eesti luulet, isamaalisi laule laulavad ansamblid ja koorid, kõike saadab rahva tuline kaasaelamine ja poolehoid.

Eesti Video esimene videoringvaade nr 1 on jõuluväljaanne. Eesti Video direktor Viktor Siilats räägib videoringvaate eesmärgist levitada seda väliseestlaste hulgas. Kajastatakse läinud suve suursündmusi Eestimaal. Öölaulupeod lauluväljakul juunis 1988. Rahvusraamatukogu kaablipaigaldus Rahvarinde eestvõttel 29. juunil. Rahvarinde suurmiiting Tallinna lauluväljakul 17. juunil. Eestimaa laul 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste räägib tehtust ja tulevikuplaanidest. Keeleloits Tallinna raekoja platsil 22. oktoobril. Hingedepäev Pilistveres 2. novembril – stalinismiohvrite mälestusmärgi ja kivikangru rajamine. Austraalia mäeinsener ja tööstur, väliseestlane Arvi Parbo külastab Eestimaad. Leitud on Konstantin Pätsi oletatav matmispaik Buraševos. ENSV Ülemnõukogu arutab eesti keele kehtestamist riigikeeleks. Aarne Mikk tutvustab Estonia ...

Tundeline teekond ajas ja ruumis läbi Vanemuise teatriõhustiku hooajal 1986/87. Järjekorras 117. hooaeg algas nagu ikka teatrikülastajate konverentsiga, kus vaatajatega kõneleb ametist lahkuv teatri kunstiline juht Kaarel Ird. Mõni kuu hiljem saadetakse ta samast viimsele teekonnale. Teatri peanäitejuht Ago-Endrik Kerge kõneleb uuest olukorrast enese ja teatri jaoks. Katkendeid erinevatest proovidest ja lavastusest "Aeg tulla, aeg minna" Jaan Toominga ja Helje Soosaluga.

Semjon Školnikovi leninliku komsomoli 50. aastapäevale pühendatud dokumentaalfilmis meenutatakse fašistide poolt 1941. aastal mõrvatud kommunistlikku noort Viktor Piirsood. Antakse ülevaade tema lühikeseks jäänud elust. Tütar Silvia mõtiskleb isa saatuse üle. 1960ndate komnoorte suvepäevadel arutlevad noored komnoorte ülesannete ja eesmärkide üle.

Peeter Saarmann on kasvanud Toomas Raidma peres teadmisega, et tema isa suri sõjas ja ema evakuatsioonis. Peeter õpib ülikoolis ja valmistub abielluma. Remonti tehes juhtub talle ette ennesõjaaegne ajaleht, kus muuhulgas mainitakse ettevõtet "Juhan Laurisoo ja Ko". Kasuisas näib see äratavat süngeid mälestusi. Pulmapäeva eelõhtul tülitab Peetrit suvekohvikus keegi purjus mees, kes nimetab teda Laurisoo sohipojaks. Kui ta kasuisalt kuuleb tõde oma vanemate kohta, aimab ta, et see võib saada saatuslikuks tema tulevikuplaanidele.