Otsingutulemused

"Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi... Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.

Portree kahest hiliskeskaeas fimimehest, Krsitjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kes on olnud aastaid tuntud tegijad, aga nüüd jäänud konkuretnsist kõrvale. Hinnatud filmioperaatorid Kristjan ja Edvard on olnud kolleegid-konkurendid pea 40 aastat, nüüd lähevad nad teineteisele külla. Kohtuvad nad omavahel harva, aga kui kohtuvad, kisub aasimiseks ja tülikangutamiseks. Ometigi on meeste ärplemises ja tögamises vennalikku soojust.

Eestis sündinud ja Iisraelis tuntuks saanud helilooja Avi Benjamin tõi 2004. aasta maikuus Tallinna oma muusikali ”Devil in Moscow”, mille eest pärjati ta 2000. aastal Iisraeli Aasta Helilooja tiitliga. Muusikal kõlas Tallinna Kammerorkestri ja Tel Avivi solistide esituses. Avile oli see erakordne sündmus - tagasitulek koju.

Rein Raamatu dokumentaalfilm kerib vähehaaval lahti eesti teatrilegendi, lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri elu- ja loominguloo. Viimane intervjuu Mikiveriga tema Võsu kodus raamib filmilugu. Veel haigena oma eluõhtul unistas ta sellest, et tulla tagasi teatri juurde, lavastama. Mikk Mikiveri isiklik ja lavaelu on kulgenud avalikkuse silme all, aga inimesena jäi teatrimees suureks mõistatuseks, millesse ei too suurt selgust ka tema viimane pihtimuslik intervjuu. Mikk Mikiveri elu ja loomingu kohta avaldavad arvamust inimesed, kes teda hästi tundsid – pereliikmed, kolleegid ja sõbrad, paljud kultuuriloos olulised inimesed.

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme.

Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Kuidas elatakse Rakverest lõuna pool, meie kirjandusklassiku Eduard Vilde nime kandva ühismajandi mail ja mida siin tehakse, sellest film.

See on film meie invasportlaste esimesest välisreisist, osalemisest 1987. aasta augustis Tšehhimaal toimunud Grand Prix Para VII rahvusvahelistel ratastoolivõistlustel, kus startisid ka Jaak Kotelnikov, Maire Jelle ja Tiit Roos.

Eluolu Jõgeva rajooni Saadjärve kolhoosis, kus viie aastaga on jõutud viimaste hulgast esimeste sekka. Uued elumajad, lasteaed, kooli võimla ja mitmed teenused, mis toodud tööinimesele lähedale, on teinud majandi kohaks, kuhu tahetakse tööle ja luua oma kodupaik.