Otsingutulemused

Neurootilise linnatempoga kaasa minnes on parkimiskontrolör kaotanud igasuguse inimlikkuse. Keskealine vanapoiss ei halasta vanuritele ega noortele emadele. Pedantne kontrolör tahab valitseda tervet linna. Kirglikult laksatab ta trahvikviitungid autoklaasile. Kontrolörile jääb aga ikka ja jälle, justkui juhuslikult ette üks veoauto. Millest sünnib üks omamoodi kirg.

Sürrealistlik nägemus lapsemaailmast. Vanematel ei jätku tütre jaoks aega, vanaisa on aga igale asjale kriidiga kindla koha põrandale maha märkinud. See on mehaaniliste kordumiste maailm, monotoonne ja arengupotentsiaalita. Tüdruk joonistab selle asemele oma kriipsujukude maailma, kus leiab lõpuks tõelise ja loomuliku lapsepõlve.