Otsingutulemused

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.

See on film Juhan Peeglist, keeleteadlasest ja õppejõust, professorist ja kirjanikust, kunagisest sõjamehest. Kõigi nende tahkude taustal püütakse vaatajani tuua hämmastavalt lihtne ja tagasihoidlik inimloomus, kes üle kõige hindab kodusoojust ja sünnimaad. Filmi läbivaks teemaks on sõda, mis kujundas ka Juhan Peegli saatust. Sõjakoledused on teda ikka ja jälle sundinud mõtlema inimeseks olemise üle. Inimsus - see ongi ehk märksõna Juhah Peegli elu ja töö mõtestamiseks.

Mängufilm "Corrida" võtete argipäevast ja sellest tabamatust, mis ikka kunstitegija ees terendab ning mille poole püüdmiseta ei sünniks vist isegi ebaõnnestumisi.

Eesti kirjandusklassiku Juhan Smuuli näidendi ,,Lea” alusel valminud filmi tegevus toimub 1941. aasta suvest talveni Saaremaa rannakülas. Saaremaa rannakülas kinnitab kanda nõukogude võim. Kaunis ja elurõõmus neiu Lea on tulvil õnnelootusi. Ootamatult seisab ta aga ummikseisus, millest leiab pääsu jumala poole pöördumises. Sõda ja Saksa okupatsioon toob kaasa ärevad ajad. Lea, kes arvab end olevat leidnud hingerahu, seisab taas valikute ees. Alanud sõja ärevatel aegadel tuleb valida, kelle poole hoida ja mida uskuda.

Muusikat XXII olümpiamängude Tallinna purjeregati päevilt. Esinevad Tõnis Mägi, Aija Kukule, Ivo Linna, Jevgeni Martõnov, koreograafiaansambel Pähklipureja, Elonna Spriit ja Aleksandr Buldakov. Stsenarist ja režissöör Leo Karpin, operaator Aleksander Razumov.

Kuidas ettevõte kaadrit kasvatab, koolitab ja hoiab? Pärnu KEK-i noored töötajad - maaler Taimi Tõnisma, brigadirid Peeter Krause ja Mihkel Paalberg, insener Mart Kontus, EKE tehnokeskuse maaler-instruktor Arvi Paalberg. Kõnelevad ka Pärnu KEK-i juhataja Gennadi Terri, puidutsehhi tehnoloog Tõnu Urbanik, maaler Elfrida Tõnisma ja vana ehitustööline August Krause.

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.

Lugu reisimisest ja neljast erinevas vanuses naisest, kes võtavad ette ühe reisi. Neli erinevat sihtkohta, neli erinevat eesmärki, neli erinevat võimalust. Filmi pealkiri on laenatud Tove Janssoni novellikogumikult ja film on pühendatud lennuõnnetuses hukkunud filmirežissöör Olav Neulandile.