Otsingutulemused

Lavastuslik humoorikas lugu fotohuvilisest noormehest ja tema esmasest katsetusest fotografeerimisel.

Rahvamuusika on selle filmi suur ühendaja, keskmes helilooja Veljo Tormis. Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise „Eesti ballaade”. Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.

Film on pühendatud Idale, Tallinn-Moskva-Tallinn ekspressrongi brigadirile, Nataša ja Larissa emale, Fjodor Vassiljevitši abikaasale. Kolme aasta jooksul jälgitakse laiali paisatud perekonda: üks tütar elab Peterburis, teine pendeldab Riia ja Tallinna vahet, erusõjaväelasest isa üksindust leevendab koer. Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega naine ihkab ja jagab armastust. Perekonna naised, ema ja tütred on avatud, emotsionaalsed, ektsentrilised. Kolme naise rõõmsa oleku varjus peitub aga igatsus ja valu. Ida sureb kopsupõletikku, ta ei näe noorima tütre laulatust, kahe järgmise lapselapse sündi ega temast ja ta perekonnast valminud filmi.

Film põhineb kalurite vestlusel, põhiteemaks on 1980. aasta sügisel Saaremaa rannikul Ariste lahes karidele sattunud Kreeka kaubalaev Volare, mida hoolimata katsetest pole õnnestunud madalikult kätte saada.

Vananev kirjandusteadlane Osvald Rass otsustab pühkida linnatolmu jalgadelt ja kolida oma noore naise Ragnega üksikule saarele, lootuses leida seal inspiratsiooni ja harmooniat. Punulaiu suveidülli aga katkestavad kutsumata külalised. Kõigepealt astub veest välja fotograaf Tarmo, Ragne kunagine boyfriend, siis asub kolmikut piirama pahaendeline pull ja tema järel terve härjakari. Algab corrida, kus selgub, milleks on üks mees valmis oma armastatu nimel.

Muusikat XXII olümpiamängude Tallinna purjeregati päevilt. Esinevad Tõnis Mägi, Aija Kukule, Ivo Linna, Jevgeni Martõnov, koreograafiaansambel Pähklipureja, Elonna Spriit ja Aleksandr Buldakov. Stsenarist ja režissöör Leo Karpin, operaator Aleksander Razumov.

Kuidas ettevõte kaadrit kasvatab, koolitab ja hoiab? Pärnu KEK-i noored töötajad - maaler Taimi Tõnisma, brigadirid Peeter Krause ja Mihkel Paalberg, insener Mart Kontus, EKE tehnokeskuse maaler-instruktor Arvi Paalberg. Kõnelevad ka Pärnu KEK-i juhataja Gennadi Terri, puidutsehhi tehnoloog Tõnu Urbanik, maaler Elfrida Tõnisma ja vana ehitustööline August Krause.

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.

Afganistani võitleja Jeremia Juunas Kirotaja tuleb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Islami omaks võtnud meest seob kodumaaga vaid tütre Ingli nutt, mida ta kunagi ammu telefonist kuulis. Nüüd asub Jeremia otsima oma peret. Tolmuses ja räämas linnas ei ole peaaegu üldse mehi, elu korraldavad naised ja see polegi päris elu. Ometigi paistavad naised lootvat, et Jeremia suudab pakkuda leevendust halvavale tühjusetundele.

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.