Otsingutulemused

Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi "Keti lõpp" tegevus hargneb linna serval asuvas viimast päeva avatud burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Üksteise järel ilmuvad Ketti viimase päeva värvikad külastajad. Tuleb lihtsat tööd otsiv tippülikoolides üleharitud noormees, tuleb omavahelistes suhetes väljakannatamatu aususeni jõudnud abielupaar, tulevad kaks jänkut, et enne tüdrukuteõhtule suundumist korralik põhi laduda - tulevad ja lähevad. Kõik justkui omas mullis, mis Ketis plahvatab - lootuses leida mõistmist ja lähedust. Peategelane, Ettekandja, on selle kõige tunnistajaks.

Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et seljataga on elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsas ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli, kui tahad, aga õnne peab ka olema … Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, inimene, kes ei suuda öelda "ei". Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega ...

Kõik meie mõtted on reaalsus. Kui aga kujutlused ei ühti juhtunuga - kas meil on siis kaks reaalsust või muutub üks teiseks? On mälestusi, mida me ei mäleta, kuid keegi on neid meile rääkinud ning pildid jutustustest on nii elavad, justkui mäletaksime neid.

Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid. Tasase loomuga 30-aastane Kertu elu on kulgenud isa hirmuvalitsuse all. Noor naine teeb argliku katse oma elus midagi muuta ja saadab postkaardi Villule, kena välimusega allakäinud külajoodikule. Peale jaaniõhtut Kertu kaob. Perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Lõpuks leitakse ta Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas süüdistab Villut naise ärakasutamises. Mis toimus sel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?

Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…

Anna on high-tech pick-up kunstnik, kes aitab kohmetutel meestel võrgutada üksildasi naisi kõrgklassi baarides külmadel talveõhtutel Tallinnas. Ta suudab žongleerida seksi ja armastusega nagu proff ning leiab õiged sõnad, et manipuleerida kõiki tegema just seda, mida tema tahab (või nõustuma tema tahtmistega). Kuid Anna enda armuelu pole kaugeltki täiuslik.

Kui poiss, kellesse Miina armunud on, ta kõrvale heidab, otsustab ta pakkuda oma klassivennale, hüüdnimega Sherlock, välja akadeemilise kursuse amelemises, et maha raputada oma ‘luuseri’ staatus koolis. Niimoodi asjad välja ei kuku, sest Sherlock, enne näiliselt enesekindel ja lahe, ei ole valmis füüsiliseks intiimsuseks ja lahkub, kui situatsioon hakkab kuumenema. Filmi lõpus leiab Miina hoolitsuse, mida ta poistega suhtlemisest otsis, tuletades meelde oma armastavat suhet emaga.

Elo on isepäine lasteaialaps, kes vihkab lasteada, sest seal kehtivad vaid keelud ja käsud. Elo ei mõista, miks ta peab seal vangis istuma, kui aia taga paistab ahvatlev ja salapärane päris elu. Elo sepitseb plaani, kuidas lasteaiast põgeneda. Ühel päeval saabub lasteaeda uus kasvataja Helena. Elo armub Helenasse, kuid saab peatselt tundma ka kaotusvalu.

Unises kuurortlinnas Haapsalus veedavad ühiselt suvevaheaega neli last – Markus, Emilia, Rosanna ja Karl. Igavalt alanud koolivaheaeg teeb äkilise pöörde ja neli sõpra kistakse suurde seiklusesse, kui selgub, et kohaliku antiigipoe pidaja Herman Krookuse juurest varastatud kellad, linnas viibiv kuulus fotograaf Stig Velson ja 15. sajandil piiskopilinnuses aset leidnud sündmused võivad omavahel olla seotud. Neljal algajal detektiivil tuleb lahendada keeruline kellaröövimüsteerium ja leida üles sajandeid kadunud aare, mis sisaldab kulla valmistamise õpetust. Mängu tulevad pätid, politseinikud ja iidne legend Valgest Daamist.