Otsingutulemused

Filmiuurimus Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi varade saatusest. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Tartu Ülikooli, tollase Jurjevi Ülikooli varad - kunstiteosed, raamatukogu, dokumendid, arhiivid, õppevahendid sealhulgas ka väärtuslikum osa 1803.aastal rajatud muuseumi kollektsioonist - Permi, Nižni-Novgorodi ja Voroneži. Miks ei ole siiani kõik need väärtused tagasiteed leidnud? Film annab ülevaate nii Tartu- kui ka Voroneži-poolsest suhtumisest.

Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva tähistamine 1986.aasta veebruaris-märtsis Tallinnas, Tartus, Ahjal, Moskvas ja Helsingis. Teaduslik konverents Keele ja Kirjanduse Instituudis, mälestuskivide avamised, pidulikud õhtud ja aktused, näituste avamised, Tuglase juubeliga seotud üritused Helsingis. Kõneleb Loomingu peatoimetaja Kalle Kurg.

Akadeemiku, mitme ülikooli audoktori, fennougristika Tartu koolkonna rajaja, professor Paul Ariste suhtlusmaailm. Vaatamata eale on ta endiselt aktiivne, sotsiaalselt äärmiselt avatud ja osavõtlik inimene.

Film-raport Eesti komsomoliorganisatsiooni tegevusest XVIII ja XIX kongressi vahel. “Kodulinna” noored, EÕM ja EÜE, pioneeri- ja tudengielu. Noorte õppe- ja huvitegevus, ametivalik ning tööellu astumine on esitletud ajale omaselt nõukogulike suuniste ja suurekõlaliste hüüdlausetega.

Tartut on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1030. aasta paiku, 1980. aastal tähistati linna 950. aastapäeva. Ülevaatefilm Tartust, tartlastest ja linna sotsiaalmajanduslikest probleemidest aastal 1980. Pildile saab Tartu, nii nagu ta on – auklike teede, lagunevate majade ja pikkade kauplusejärjekordadega. Kaks kõrgkooli, TRÜ ja EPA kujundavad linna näo, rõõmu teevad uued ühiselamud, õpppekorpused, raamatukogu. Põgus sissevaade ülikooliellu, Vanemuise tegemistesse, tehastesse ja linna spordiasutustesse.

Filmi autorid püüavad mõtestada naise rolli ühiskonnas 1970ndate Eestis. Võrreldakse meeste ja naiste tegevust eri elualadel, vaatluse all on naine kui ema, perekonna eest hoolitseja ja tööline, aga ka naise püüdlused ilu ja headuse poole. Olukorda kommenteerivad kergetööstuse ministri asetäitja Jüri Kraft, psühholoog Ilmar Ebber ja sotsiaalteadlane Klara Hallik.

Juta Lehiste (1941) on eesti baleriin, varieteetantsija ja tantsupedagoog. „Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et Juta Lehiste on meie kultuuris tähelepanuväärne nähtus. Harva võib kohata tantsukunstis (aga mõiste „tantsukunst“ on palju laiem kui „ballett“) nii orgaanilist liikumise ja näitlejameisterlikkuse sünteesi kui Lehistel. Isegi siis, kui ta rollist sõltuvalt on pidanud oma välimust grimmi abil tundmatuseni muutma, end moondama, on ta oma väljendusrikkuse, musikaalsuse ja osasse sisseelamisvõimega jäänud eredaks individuaalsuseks," iseloomustab Juta Lehistet balletipedagoog, ballettmeister ja Tallinna Balletikooli esimene direktor Anna Ekston.

Eesti Televisiooni esimene muusikafilm. Laulavad Georg Ots, Artur Rinne, Heli Lääts, Ott Raukas, Kalmer Tennosaar, Eesti Raadio meeskvartett, koosseisus Eri Klas, Arved Haug, Kalju Terasmaa, Uno Loop. Eesti Raadio ja Televisiooni estraadiorkestrit juhatab Rostislav Merkulov, trompetil Abi Zeider. Filmi režissöör on Artur Rinne ja stsenarist Valter Ojakäär.