Otsingutulemused

Misso Keskkool on juba aastaid lõpueksamite tulemuste põhjal Eesti Ekspressis avaldatava koolide edetabeli lõpus. Esimeste hulgas paistavad alati silma Prantsuse Lütseum, 21. Keskkool, Inglise Kolledž... Näitab see formaalsete tulemuste põhjal koostatud edetabel üldse midagi põhjapanevat? Mida arvavad asjast väikesed "põhupead" ise? Just nii nimetati Misso Keskkooli lapsi ühes soliidses väljaandes. Ühe väikese maakooli argielu ja filosoofia kaudu otsib film vastuseid küsimustele meis endis. Kas me oleme ära teeninud oma koha edetabelis – olgu see siis all- või ülevalpool "vabariigi keskmist"?

Tuntud skulptori Tauno Kangro ja tema ärimeestest sõprade idee püstitada Tallinna lahte eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hiigelkuju tekitas teravaid diskussioone. On aasta 2000. Kuigi suur osa tööst on juba tehtud, pole lõplikku lahendust veel näha. Välja joonistuvad eesti kultuuri, meedia ja ettevõtluse keerulised suhted. Linnale pakutakse tasuta monumenti ja ühtki käegakatsutavat põhjust keelduda pole. On ainult esteetilised hoiakud, milles eales kokkuleppele ei jõuta, ja kahtlused, kelle võimu sümboliks valmiv kuju saab.

Filmi keskmes on põlvkond, kes astus ellu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ning otsustas minna välismaale tööle, õppima või maailma avastama. Ent aastaid hiljem pole pöördumine tagasi Eestisse sageli sama lihtne. Tihti terendavad uues elukohas atraktiivsed karjääriperspektiivid ja paremad elutingimused ning tekkinud on olulised lähedased suhted. Inimesed armuvad ja abielluvad, leiavad uusi mugavustsoone ning viise, kuidas neist jälle välja astuda. Film toob vaatajani loo värvikate elusaatustega maailma eri paigus elavatest eestlastest, kes ausalt ja avatult jagavad oma isiklikke lugusid, mõtteid ja tundeid seoses rände, kuuluvuse ja juurtega.

Erki Kasemets teeb oma kunsti hävingu ääre peal. Ta tõmbab oma ideid väärtusetute asjade hulgast nagu mängukaarte suurest pakist ja heidab need sinna jälle tagasi. Tema loomingusse kuulub isikliku elu dokumenteerimine, polügoonteater, prügikunst ja perfomance’id, masinad, kineetiline kunst, mängud ja mängureeglite väljamõtlemine. Kasemets on keskkonnakunstnik. Tema näitustest ei jää midagi järele, tema kunst on kokku pandud tsivilisatsiooni jääkidest, pärast eksponeerimist galeriis rändavad tema teosed pahatihti prügimäele tagasi. Kasemetsa kunstis on tähtis kontekst: tema kunsti ei saa tarbida, aga saab selles osaleda.

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Dokumentaalse filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja Noa laevast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatšhatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.

Admiral Adam Johann von Krusensterni, esimese Vene lipu all ümber maailma sõitnud maadeuurija kodu oli Eestis. Tema tähtsaim töö – "Lõunamere atlas" – valmis Virumaal Kiltsi mõisas. Hoolimata oma saavutustest oli tema karjäär üsna konarlik – teda ei köitnud õukonnaelu ega ametkondlikud suhted. Ta oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, aga ka sõjaväelane, ja oma elu küpsed aastad pühendas ta noortele meremeestele. Tema elutööd kroonis eriline keiserlik privileeg – olla maetud Tallinna Toomkirikusse.

Dokfilm jälgib Von Krahli teatri ambitsioonika projekti "Graal" valmimisprotsessi 2001. aastal, lugemsiproovist esietenduseni. Lavastaja Peeter Jalakas kasutas lavastuses paralleelselt kolme ekraani, mis mängisid näitlejatega ideaalses sünkroonis. "Graal" on Mati Undi 1999. aastal kirjutatud näidend. Tekst kasutab usu, lootuse ja armastuse teemade väljatoomiseks kuningas Arthuri ümarlaua müütiliste tegelaste tungi ülima täiuslikkuse poole.

1988. aasta kevadel toimusid kümnendad Tartu muusikapäevad. Meenutatakse neid rõõme ja muresid, mis on organiseerijaid saatnud nende aastate jooksul. Esinevad Vanemuise sümfooniaorkester, Silvi Vrait, Peeter Volkonski, Rosta Aknad, Justament, Velikije Luki, Ultima Thule, Singer Vinger, In Spe, Hearthill Soomest.

Trubaduur, laevamuusik ja mitmes ansamblis erinevaid pille mängiv Olavi Kõrre asus 2013. aastal tööle muusikaõpetajana Pärnu toimetulekukoolis, kus õpivad erivajadustega lapsed. Olavi usub kindlalt, et rütmi tunnetamine aitab haigetel lastel igapäevasest elust paremini osa saada. Ta usub, et muusika kasvatab ja ravib. Tal on põhjust seda uskuda.