Otsingutulemused

See film on filmitegija soov teha rahu kohaga, kus ta sündis. Vihmasel sügispäeval läheb ta mööda tuttavat kruusateed tagasi koju Penikoormale. Kohale jõudes sulavad lapsepõlvemälestused tänasesse ning vastus küsimusele - Kas kodu saab kaotada? - leiab oma vastuse.

Hetkel, mil Teele avastab, et ta poiss-sõber Margus petab teda teise naisega, toimub temas “nihe.” Teele avastab endas võime sattuda teiste inimeste kehadesse. Liikudes kunstnikuhärra Juhan Aava kehast vargapoiss Kauri kehasse, taipab Teele, et nende elud on omavahel seotud. Tema võimuses on olukorda parandada - taastada tasakaal ning ühtlasi maksta kätte reeturlikule poiss-sõbrale. Kõige selle taustal kumab aga hirmutav mõte: mida tuleb teha selleks, et enda kehasse tagasi saada?

Peeter ja Berliin on üksteist toetavad partnerid. Peeter ütleb, et Berliinis on väga palju temasuguseid: Berliin ei tee sulle etteheiteid sellepärast, kes sa oled. Berliin aktsepteerib sind sellisena nagu sa oled. Ilma kahtlusteta on Berliin Peetri kodu ja Peeter on osa Berliinist. Peeter teeb ka ikka veel bändi. Ta käib aegajalt Eestis, et salvestada oma muusikat sõpradega legendaarsest punkbändist Nyrok City. Vanadel semudel juttu jätkub, kuna urbankameeleonil ja linnamüstikul Peetril on ohtralt lugusid, mida vesta. See on lugu ühe mehe ellujäämisest suures linnas, lugu üksildusest, võitlusest ja vabadusest. Poeem Petsist ja Berliinist.

Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri. Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn. Film vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem kui ...

Pensionär Viktor elab üksinda. Kõik tema päevad üksluised - ta ärkab, valab tassi kohvi ning täpselt kell 8 hommikul istub köögi akna ette, et näha vanemat daami, postijoni. Laual seisab raamitud pilt, millel on näha neid koos noorena. Viktor on temasse armunud ning on olnud seda juba kogu oma elu. Paraku puudub tal julgus, et rääkida talle oma tunnetest. Ainuke aeg, mil Viktor saab oma armastatuga koos olla, on tema unenägudes. Päeval, mil Viktor võtab end kokku, et temaga rääkida, ei ilmu aga postiljon tööle. Teda asendab uus postiljon. Viktor saab teada, et tema armastatu on sattunud haiglasse. Ta jookseb ...

"Ilmsi ja ulmsi" on poeetiline portree Prangli saarest, mis asub Tallinna külje all. Prangli teeb eriliseks see, et ta ei asu kuskil kaugel, vaid siinsamas, linna lähedal. Saar on kehastus väiksest toimivast ühiskonnast ning mis kõige kiuste on asustamisest saati suutnud hoida omase eluviisi.

Lugu jutustub lahti läbi Runge kunstnikuelu ja õpetajatöö ning avab Runge filosoofia ja idee sellest, mida tähendab teha kunsti, olla kunstnik ja mida tähendab õpetada kunsti ning kuidas on kunsti tegemist võimalik õppida.

Nõukogude aja järgse põlvkonna ühismälu läbi milleniumi silmade. Ukrainas, mis on läbimas kiireid muutusi, on ikka asustatud inimestega, kes on sündinud ja elanud NSVL ajal, riik, mis lagunes 30 aastat tagasi. Marina külastab oma vanaema eesmärgiga korrastada kodu ja toetada teda rahaga. Kuid üksildase kooliõpetaja jaoks pole palju asju nii oluline kui tema pärand.

Dokumentaalfilm dirigendist ja kontratenorist Risto Joostist jälgib mehe, tema mõttekaaslaste ja Tallinna Kammerorkestri tegemisi kahe aasta jooksul, et avada muusika sünni protsess eesmärgi püstitamisest kuni tulemuse saavutamiseni.