Otsingutulemused

Ameerika unelm kõikide võimaluste maal – Lasnamäel.

Turu lihunik satub ebatavalisse olukorda, kui üks koer ostab temalt liha. Uudishimu saab mehest võitu ning ta järgneb loomale, et teada saada, mida see nutikas koer edasi teeb.

Dora Gordine’i peeti oma hiilgeaeadel üheks andekaimaks skulptoriks maailmas. Sündinud Libaus, kasvanud, õppinud ja kujuriks saanud Tallinnas, staariks kerkinud Pariisis ja Kagu-Aasias, jäi Gordine lõpuks pidama Londonisse, kus ta end kunstimaailma absoluutsesse tippu töötas. Abielu kaudu krahvi pojaga õnnestus Gordine’il tungida ka briti aristokraatia ladvikusse. Tema tähelend tipnes 1963. aastal, mil ühe ta kuju avas kuninganna Elizabeth II isiklikult. Film võtab ülesandeks avastada ja käsitleda olulisemaid episoode tema elus, küsides pidevalt: kes ikkagi oli Dora Gordine?

Kakskümmend üks aastat tagasi tegi Hua raske otsuse asuda elama Tallinna ja alustada kõike nullist. Tema töökuse ja võluva iseloomu tulemusena omab ta täna nii massaažikeskust kui restorani. Edu taga on pisarad ja higi. Filmis räägib Hua lugusid oma elust Tallinnas.

Intervjuu eesti kirjaniku ja stsenaristi Arvo Valtoniga hõlmab endas memuaare ja mõtteid, käsitledes eesti filmimaastikku nii nõukogude kui ka hilisemal ajal.

Nõukogudeaegse tehase mahajäetud ruumis on kuvatud klassikalised muusikainstrumendid. Dirigent lülitab helimikseri sisse, ooperilaulja laulab hääle lahti. Kaasaegne ooper on kuju võtmas.

Siisi on aktiive ja nägus noor naine, kelle energiast jaguks esimese Eesti kosmosesüstiku saatmiseks Veenusele. Maailmaparandamise tung lennutab Siisi hoopis kaugesse Ugandasse, kus ta plaanib annetuste abil avada kohviku, mis pakuks tööd kohalikele puuetega noortele. Projekti algus on hoogne, ent mida aeg edasi, seda rohkem põrkub Siisi idealism kohaliku töökultuuri, sooliste eelarvamuste ja majandusliku paratamatusega. Lisaks kuhjuvatele probleemidele rahastusega ja klientuuri puudumisele, satub tulejoonele ka Siisi eraelu. Rahastajatele saadetavad videoraportid peavad aga särama optimismist, sest Aafrika vajab ju päästmist, kui juba päästma on hakatud.

Dokumentaalfilm poetess Ave Alavainust, kes on pühendanud oma elu kunstile, luulele ja inimestele enda ümber.

Abstraktne, stiliseeritud reklaamiklipp, kus hoone salapärane kujundlikkus on ühendatud isikupäraste kunstnikega, kes kõik on kokku tulnud Eesti Rahvusraamatukogus, "kus elab kultuur".

Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda huvitanud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast. Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi üle koormama, reaalsus ja unenäoline sulavad kokku, üha raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul. Toomik portreteerib hullumise-eelset plahvatuslikku seisundit, kus inimene ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.