Otsingutulemused

Kirjanik Alma Teder vestleb Helga Nõuga kooliprobleemidest, kirjutamisest ja mällu sööbinud unenäost Askvägeni õues 24. aprillil 1983.

Enn Nõu intervjuu Helga Nõu isa, metsateadlase Aleksander Raukasega tema kodus Saltsjöbadenis 5. novembril 1983. Vanahärra meenutab riigimehi, kellega tal oli kokkupuuteid. Kuna härra Raukas oli aastatel 1934–41 metsarevident, siis käis ta 1936. aastal Kadrioru lossis korraldatud metsaülemate vastuvõtul, kus kõneles Konstantin Päts. Presidendiga kohtus ta ka Oru lossis seoses Oru parki tammiku rajamisega. Aleksander Raukas meenutab üksikasjalikult Oru lossi välist ilmet, siseruume, parki. Meenutab Jaan Lattiku sõnu pärast uhkes lossis jalutamist: "Olen näinud kõike seda, mida inimesele vaja ei ole." Põgusamalt meenutab kindral Laidoneri, Jaan Tõnissoni, Artur Sirku, majandusminister Karl Selterit, leitnant Johannes Soodlat, põllutööminister Oskar Köstrit, põllutööminister Nikolai ...

Enn Nõu intervjuu 1944. aastal moodustatud põhiseadusliku Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983. Räägitakse olulistel teemadel: Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevusest 1944. aastal, julgeolekupolitsei arreteerimistest ja komitee liikmete minekust põranda alla, Otto Tiefi valitsuse moodustamisest septembris 1944 ja valitsusliikmete edasisest saatusest, Läände põgenenud poliitikute tegevusest. Helmut Maandi loeb ette Rahvuskomitee lendlehe teksti, enda mälestusi julgeolekupolitsei tegevusest, August Rei kirju. Helmut Maandi meenutab ärevaid päevi Nõukogude vägede Eestisse tulekust ning põgenemisest Rootsi. Põgusamalt meenutab ta Rootsi põgenikelaagreid, Jüri Uluotsa rasket haigust, Eestisse jäänud valitsusliikmete traagilist saatust. Helmut Maandi usub, et Eestis leidub inimesi, kes suudaksid ...

Enn Nõu intervjueerib oma isa, ennesõjaaegset Eesti põllutöökoolide peainspektorit ja hilisemat Uppsala Põllumajandusülikooli dotsenti Joosep Nõud 7. augustil 1983. Põhiteemaks on 20. sajandi murrangulised sündmused Eestis isa pilgu läbi. Lapsepõlvemälestused tsaariajast, esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Koolipõlvemälestused vabariigiaegsest Lihulast, Haapsalust ja ülikooliõpingutest Tartus. Õppejõud, töökohad ja töökaaslased. Poliitiline olukord Eestis 1940. aasta suvel. Järjestikused võimuvahetused, tööelu ümberkorraldused, teisest maailmasõjast tingitud mobilisatsioon nii Punaarmeesse kui Saksa sõjaväkke. Joosep Nõu räägib oma valikutest ja võimalustest antud ajas, tõekspidamistest ning õnnelikest juhustest.

Tõnis Kint oli peaminister presidendi ülesannetes aastatel 1970-1990. Ta räägib oma haridusteest: maapoisina õnnestus pääseda Tartu Reaalkooli, jätkas õpinguid Riias, kuid mobiliseeriti tsaariarmeesse, edasised õpingud sõdade tõttu jäid katkendlikuks. Revolutsioonilisel 1917. aastal oli Moskvas, Krasnoje Selos ja Petrogradis Talvepaleed kaitsmas, detsembris õnnestus Eestisse tulla. 1918. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kint õppis Riias, kuid enamlaste pealetungi tõttu Narvas astus koos Vironia korporantidega Eesti sõjaväkke. Detsembris 1918 sai soomusrongi nr 2 kuulipilduriks. Tegi läbi kogu Vabadussõja kuulipildujate komando ülemana ning lahkus sõjaväest 1920. aasta mais. Tõnis Kint räägib tööst Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses ja Põllutöökojas, kaastöötajatest, Põllutöökoja direktorist Jaan Hünersonist. Tõnis ...

Suvine kursus Rootsi Metsaülikoolis ehk Metroos korraldatakse Trollebo konverentsimajas Smålandi maakonnas peateemaga "Pöördepunkte eesti rahva ajaloos". Ilmar Laaban kõneleb rahvuslikust identsusest. Helga Nõu räägib pagulasgruppidest. Õues vestlusringis Tõnu Parming, Ilmar Mikiver, Tiiu Salasoo, Raimond Kolk, Jüri Estam, Feliks Oinas, Helga Nõu jt.

Traditsiooniline suviharjapidu Metsakodus 25. juunil 1983. Laagrilipp heisatakse juba enne piduliste saabumist. Metsakodu hooned, metsarajad, järv luigepaariga, mälestuskivi "Eesti skautlus ja gaidlus 50", Ränikiviküla arhailised ehitised. Heiner Erendi jumalateenistus. Helga Nõu peokõne, milles ta rõhutab eestluse ja eesti keele säilitamise tähtsust ning loeb ette jutu uuest lugemikust. Eriti teeb kirjanikule muret noorte keeleoskus. Raimond Kolk loeb luuletuse. Skaudijuht Gustav Ilves tänab kõiki Metsakodu elus osalenuid. Lauldakse Eesti hümni. Pärast piduliku osa lõppu valguvad inimesed grupiti laiali. Järvel võisteldakse kanuusõidus. Lõkketuli. Südaööl meenutab Helga, mida kõike ta sellel õhtul tegi, mida jõi ja mida sõi.

Väliseesti Kirjanike Liidu suvepäev Kalju Lepiku suvemajas Väddö saarel 18. juunil 1983. Arutletakse eesti kirjakeele muutumise ja uute keelereeglite üle. Helga Nõu lisab, et ka Metsaülikooli suvepäevadel räägiti eesti keele arengust. Raimond Kolk avaldab Enn Nõule imestust uute võimaluste üle, mida kasutati Metsaülikoolis kultuurielu tutvustamiseks. Suvepäevadel viibivad Liidia Tuulse, Kalju ja Asta Lepik, Paul Laan, Herbert Salu, Arvo Mägi, Ilmar Talve, Raimond Kolk jt.

Kirjandusloolane Elem Treier külas Nõudel Askvägeni kodus Uppsalas 25. novembril 1982. Elem Treier räägib noore Juhan Smuuli purjus peaga Saaremaa Väinatammil tehtud avariist, kui ta autoga merre kihutas, ent õnneks siiski eluga pääses.

Teatriloolane Karin Kask ja ajaloolane Ea Jansen Nõude kodus Askvägenil 16. märtsil 1982. Ea Jansen lehitseb külalisteraamatut, Karin Kaske huvitab Virve Aruoja elukoht Uppsalas. Koos meenutatakse Tartu Kivisilla õhkimist 1941. aastal.