Otsingutulemused

Ingliskeelsed intervjuud teleuudistele. Võrreldakse 1956. aasta Ungari ülestõusu Balti riikide vabadusvõitlusega 1991. aastal. Pärast intervjuud vestleb telereporter küsitletavaga poliitiliste sündmuste kajastamise tähtsusest televisioonis. Intervjuu ajalehetoimetaja ja poliitiku Tõnu Parminguga. Taas tuuakse paralleele vastuhakuga Ungaris, samas rõhutatakse ka olulisi erinevusi.

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Harald Meri (1917–1990) oli Eesti evangeelse luterliku kiriku vaimulik, Türi pastor ja Järva praostkonna praost. Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein jäid kadunuks 5. aprillil 1990. Nende surnukehad leiti hiljem Toravere karjääri territooriumilt, topeltmõrv on tänaseni lõplikult lahendamata. Film on rajatud pastori tütre Meeli Meri jutustusele ja mõrva uurimiskomisjoni tegevuse jälgimisele.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.

Filmiuurimus Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi varade saatusest. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Tartu Ülikooli, tollase Jurjevi Ülikooli varad - kunstiteosed, raamatukogu, dokumendid, arhiivid, õppevahendid sealhulgas ka väärtuslikum osa 1803.aastal rajatud muuseumi kollektsioonist - Permi, Nižni-Novgorodi ja Voroneži. Miks ei ole siiani kõik need väärtused tagasiteed leidnud? Film annab ülevaate nii Tartu- kui ka Voroneži-poolsest suhtumisest.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.

Tallinna, kunagise kubermangulinna töölisagulid oma ajutiste barakkide ja kasarmutega on kurb pärand tänasetele elanikele. Majad on kehvas seisus, elutingimused ei vasta tänastele nõuetele. Neis agulites on sündinud ja kasvanud paljud rahvusliku kultuuri suurkujud. Kahjuks ei kajastu see vanade rajoonide saatuse määramisel. Linnaametnikud leiavad, et agulimajade probleemide lahendus on pigem lammutamine ja uute hoonete ehitamine, mitte eheda agulimiljöö ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitamine. Probleemide tõstatamise taustal tutvustatakse ka Tallinna agulite ajalugu, kasutatud on arhiivikaadreid- ja fotosid. Kommentaarid majaelanikelt, arhitektidelt, ajaloolastelt ja linnaametnikelt.

Eestlased olevat enesetappude poolest maailmas esikohal. Kuigi statistika pole lõpuni avalikustatud, püüab autor ühe koolipoisi enesetapuloo jälgedes jõuda traagiliste juhtumite sotsiaalsete põhjusteni. Elades sisse keskkonda, mis osutus alaealisele eluks kõlbmatuks, mõistame paremini lagunenud perekonna olmeprobleeme, lootusetust paremasse homsesse, mis kokkuvõttes viibki inimese enesetapuni.

Filmis püütakse mõtestada lahti probleeme, mis on seotud individuaaltööga põllumajanduses, vastuoludest suurtootmisega. Käidi Pärnu rajooni Suurejõe kolhoosis, Muhumaal, Alatskivil ja Mustvees. Oma arvamust avaldavad Adu Peets, Priit Saar, Hans Feldman, Väino Tammisaar, Andu Tõrva, Peep Pärisoo, majandusteadlane Ivar Raig jt.